Maikuu lõpus lõpetatakse igasugune-sihitis õppetöö-sihitis. Minu sõbranna isa on Tallinnas väga(öt) kuulus(öt) kirurg(öt).) Alus- kes,mis?(vahel kelle,mille,keda,mida?) Sihitis- keda?mida? (vahel harva kes,mis,kelle,mille?) Määrus- kus?millal?kuidas? ja kõik muu,mis ei sobi aluseks,sihitiseks. 14.Täiendi,lisandi ja ütte kirjavahemärgid *Täiendi märgistus sõltub,kas täiend on ees v järelasendis ja kas täiendeid on üks v mitu. 1.Kui tegu on üksiku eesasendis oleva täiendiga, koma ei kasutata. Järelasendi omadussõnaline täiend eraldatakse kirjas komadega, kõnes pausidega. 2.Mitme täiendiga fraasis sõltub sellest,kuidas on täiendid omavahel seotud.(kas samaväärsed või hõlmavad) 2.1.Samaväärsed täiendid on sellised, mis täiendavad põhisõna igaüks eraldi (nende vahele saab ja panna), iseloomustades teda mingist eraldi aspektist. Eraldatakse sidekriipsuga v komaga. (nt.Kätte jõudis pikk ja pime õhtu, kätte jõudis pikk,pime õhtu
Praegune äriseadustik selliseid nimesid ei keela, kuigi eesti keele seisukohalt on need mõeldamatud. Lahenduseks oleks ehk ka siin nõue juba ärinime valides otsustada, millistest komponentidest nimi koosneb ning mis järjekorras oleks sobiv need paigutada. Ärinimede süntaks Äriseadustiku nõue õigusvormitähise paiknemise kohta ning nimepanijate keeleasjatundmatus on tekitanud hulgaliselt eesti keele süntaksit eiravaid ärinimesid. Praeguses nimetarvituses on üldine tendents, et eesasendis täiendosa ei käändu: Kivivill Isolatsioon AS, Bellum Õigusabi OÜ, Riina Luik Ärikonsultatsioonid, Hermann Reisid AS, Aavik Tõlkebüroo OÜ, jne. Osa nimesid muutuks keeleliselt korrektseks, kui täiend oleks genitiivis, nt Aaviku Tõlkebüroo, Hermanni Reisid. Osal juhtudel piisaks sellest, kui õigusvormitähis tõsta nime järelt selle ette, nt firmas Alder OÜ (korrektne oleks OÜ Alder) või paigutada kirjeldav-seletavate elementide ja nime vahele,
annaabi.ee 
