Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m). Kõrvemaa edelaosas Harju lavamaa piiril paikneb Paluküla mõhnastik. Mõhnastikke moodustavad omavahel liitunud seljakud, lavajad kõrgendikud (Jussi järvede ümbrus) või ka lohkudega vahelduvad kuplid. Pikimad on AegviiduPaukjärve (pikkus üle16 km, kõrgus üle 90 m), KulliKoitjärve (8 km, 92 m) ja OhepaluViitna oosistik (8 km, kõrgus Eerikul 111 m, Kõrvemaa kõrgeim koht). Oosistike, mõhnastike ja voorestike vahelised soostunud piirkonnad (76% Kõrvemaa alast) paiknevad Kõrvemaa kesk- ja põhjaosas valdavalt 5575, lõunaosas 4060 m kõrgusel. 1.4 Vetevõrk Kõrvemaa järved on väikesed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes. Kokku on neid ligikaudu 120. Kõik suuremad väikejärvede ja laugastega sood on tekkinud hilisjääaegsete veekogude kinni kasvades
nende vaenlane. Eriti valuline,s est natuke varem oli Eerik Johannilt raha palunud aga Johan oli keeldunud. 7 juunil 1563 Rootsi riigipäev võtab vastu otsuse, kus Johanit süüditastakse riigireetmises. Mõistetakse surma, ainuke, kes talle armu võib anda oli vend Eerik. Eerik läheb soome Turu piirama, 12 augustil 1563 Johan annab alla, tema ja ta abikaasa võetakse vangi,viiakse Stockholmi. Annab armu, paneb vangi lossi kuni 1567 aastani ( Eerikul on siis järjekordne meeltesegadus). Poolakad olid sõjas Rootsiga, otsisid sõjas liitlasi. Pärnu vallutamine tekitas suurt vastukaja ka Taanis. Taanlased olid huvitatud Pärnu kaubandusest. Pärnu langemist oskasid poolakad ära kasut, pöördusid taanlaste poole ja sõlmisid sisulise liidu rootsi vastu. 1563 a olid liidu sõlminud ka Taani ja Lübeck. ->Põhjamaade 7a sõda Taani-Poola- Lübeck vs Rootsi. Põhipunktid seot kaubandusega( rootslased kaaberdavad
annaabi.ee 
