ülemus tal vajadusel oma nimeks öelda Mikk Lamp ning täpsustada, et ta on ülemuse vennapoeg, kes aitab ülemust. Palgaks lubati Eerikule 5 EURi tunnis ``puhtalt kätte`` ning tööl võib ta käia õhtuti peale kooli (Eerik on õhtukoolis 10 klassi õpilane). Öeldi ka, et vajadusel teeb Eerik ka muid töid a la rehvivahetus, viib prügi välja ning asendab laotöölisi, kuid palka ta selle eest ei saa, vaid ta võib käia jõusaalis, mis on ettevõtte tööliste privileeg. Kas Eerikuga on käitutud õigesti, kuidas ja kes saab Eerikut aidata? Tööandja lubas, et Eerikuga sõlmitakse kohe leping, kui ta on tõestanud oma võimekust ning ausust. Mulle tundub, et siinkohal on tegemist äramuutva tingimusega ehk selle puhul ei ole teada tingimuse saabumise tõenäosus ega aeg, mistõttu ei taga äramuutva tingimusega tööleping pooltele piisavat õiguskindlust ega ettenähtavust. Tuginedes TLS § 4 lõikele 3 on kokkulepe töötajat
saj 2: 175-185, 189-192, 196-209 45: 50-53 Vasallide aktiivsus ja osatähtsus suurenes. 1413 ei õnnestu Ordul Tartu piiskopitoolile saada oma kandidaati, koha saab hoopis Dietrich Resler, kes ühineb oma toomkapiitli ja vasallide orduvaenulise poliitikaga ja nõuab paavstilt bulla, millega Leedu suurvürst Vitautas nimetatakse Trt pk kaitsjaks ,,venelaste ja teiste vastu''. 1418 Riia pp-ks Johannes Ambund, mitte Ordu kandidaat, keeldub astumast Sksa ordusse ja astus liitu Pommeri kun Eerikuga, kes võttis 1421 sügisel Riia ppk-a oma kaitse alla. 1419 õnnestub Ordul Saare-Lääne piiskopitoolile läbi suruda Kaspar Schuwenflug, kelle vasalle toetava pol pärast satub Ordu vastuollu oma sõbraga. Tühistatakse Bonifatius IX bullad. Pärast Ambundi saab Riia pp-ks Henning Scharpenberg. 1435 Valga maapäeval sõlmiti rahu pp ja Ordu vahel: · Pp ja toomkapiitel võisid kanda
annaabi.ee 
