liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen, kuid leidub ka vähesel määral turvast. Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda. Keskmine kõrgus jääb 40 ja 60 meetri vahele, erandiks on emajõeäärne piirkond, mis on üldjuhul madalam. Selle piirkonda enamlevinud muldade lähtekivim on punakaspruun rähkne moreen. (Arold, I. 2005). Leitud mullad Esimene kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 1. Esimese kave asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik.I rindes olid kuused ja männid, teises rindes kased. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-Bm-C. Määratud muld oli K0 ehk leostunud muld, sest profiilis on
Et toitainetevarud on sealt juba varem kulutatud, siis ei suuda võsud end mullapinnale ajada. Mida väiksemaks on risoomid koorimisega tükeldatud, seda vähem on neil jõudu pinnale jõuda. 5-15 cm pikkused risoomitükid peaks viima kuni 25 cm sügavusele. 2530 cm sügavuselt ei suuda ka pikematest risoomidest arenenud võsud mullapinnale jõuda. Kuid tuleb silmas pidada, et sügavam künd häirib mullaelustikku märksa rohkem kui madalam künd. Eerikal korraldatud tavaviljeluse katses vähendas 2425 cm künd võrreldes 1617 cm künniga orasheina arvukust 23 korda (joonis 1) Kui sügiskünd tehakse küllalt vara, siis tekib sageli oht, et küntud põld läheb orasheinast haljendama. Selline pilt on üsna sage just viimaste aastate pikkadel ja soojadel sügistel. Kui on näha, et põld lööb haljendama ja kui mullaniiskus lubab, siis tuleks need põllud sügisel kindlasti kultiveerida. Sügisene künnisügavus
annaabi.ee 
