. kitaarat, laulmist ja tantsimist) ka kirjanduslik sõnakunstilist haridust - keelte öppimist (kirjutamine ja · Sokrates sündis 469 a. kiviraiduri Sophronikos'e ja lugemine) ning poeetide, nii eepikute, lüürikute kui ka ämmaemanda Phainarethe pojana. Oma kodulinnast traagikute tekstide päheöppimist ja kommenteerimist lahkus ta vaid sõjakäikudest (kolm) osaledes, kus ta (Homeros, Hesiodos, Pindaros jt.) Alghariduse programmi olevat silmapaistnud vapruse ja vastupidavusega. kuulus ka arvutama öppimine (aritmeetika ja geomeetria
Rooma riigiusuks, muutus ka kristlik kirjandus aegamisi ühiskonnas alternatiivkirjandusest peavoolukirjanduseks. 4. sajandil pKr elanud kirikuisa Hieronymus oli ühes oma kirjadest unistanud, kuidas õnnestuks paganliku kirjanduse jõulisus ja retoorilisus rakendada kristlike ideede teenistusse. Mõnedel autoritel oli see juba õnnestunud: nt 4. sajandi keskpaigas elanud kõrgest soost naine Proba oli loonud Vergiliuse ja teiste paganlike eepikute värsse ja poolvärsse (s.o sõnastust) ümber kombineerides cento Vana ja Uue Testamendi süzeede põhjal. Kunagine klassikaline kirjandus läks taaskasutusse kristlike ideede vormina. 4. sajandi ladinakeelne kirjandus, olgu siis kummal religioossel-poliitilisel poolel tahes, oli olemuselt pigem pragmaatilis-tseremoniaalne kui esteetiline. Teoseid kirjutati, anti uuesti välja ja tõlgiti kindla ideoloogilise eesmärgiga. Näiteks ilmus
annaabi.ee 
