kaugemale". Lüüriline sünteism, mis on omane luuletusekogudele ,,Vanad majad" ja ,,Reheahi", isegi juba sonettidele, kestab tugevasti edasi ka järgnevates, aja murrangute poolt segipaisatud elutundega kogudes ,,Põlenud puu", ,,Pühapäev" ja ,,Seitsmes öö" (algselt ,,Hiiglased laulavad"). Seejärel saavutab autori kirjanduslik tegevus täie haarde juba igas põhiliigis eraldi looming hargneb jõuliselt lahti eepikasse ja dramaatikasse ning luule muutub paratamatult ainult lüürika kandjaks, varjudes pealegi Kangro lüürilise romaanitoodangu taha. See on Keskpäev. Kõige lüürilisem signaali läbi aegade pakub kahtelmata sonetivorm, mistõttu teise perioodi Kangro käsitlemise aluseks võiks valida just soneti vaatluse, sest õigupoolest läbib soneti struktuur kogu tema luulet. Bernard Kangro on avaldanud ligi 100 sonetti ja arvestades tema kuulsat lauset, et avaldatu
rajamisel annab juurde olulisust, "suurust" Roomale (ajal, kui usk Rooma vägevusse oli juba kõikumas) Ka Horatius 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? Aeneis on eepose nimi, Aeneas on peategelase nimi 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, nimeta autoreid. Nero valitses aastatel 5468, Flaviused 6996. Selle aja eepikale omast: kõnekunsti reeglite ülekandmine eepikasse (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad, küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisus (mitte pikem ühendav lugu). Nero ajast: Lucanus (nt "De bello civili" e "Kodusõjast") Flaviuste ajast: Valerius Flaccus, Statius, Silius Italicus (nt "Punica" e "Puunia sõjast", pikim ladinakeelne säilinud luuleteos). 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladina lüürikast?