Järgnes suur arreteerimiste laine. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Jaanuari esimesel nädalal andis Päts otsese korralduse rahvuskogu kokkukutsumiseks (5 rahvahääletus EW-s). Paralleelselt tehti takistusi opositsioonile. Jah, võeti vastu otsus. Seega sai Päts võimaluse rahvuskogu moodustamiseks ja uue PS moodustamiseks. Nii opositsioon kui valitsusmeelsed tegelasid olid lootnud, et järelikult tühistakase kaitseseisukord, pol piirangud, jne. Kaarel eenpanu (Einbund) aga teatas, et erakondlikku tegevust ei lubata. Öeldi väja ka hoiatus – juhul kui rahvuskogu I koja valimised ei ole demokraatlikud, siis opositsioon boikoteerib valimisi Rahvuskogu I koda sai valitsusele täiesti kuulekas. II koda moodustati jaan-s 1937. see sai mõnevõrra opositsioonilisem. Rahvuskogu astus kokku 18.02.1937 Samal ajal valitsusringkondades tõusnud esile soov uue põhiseaduse järele. 34 a peale oli väidetud, et sellega oli põhiseaduslik kriis ammendatud
02.1936. jah 76%, ei 24%. Ainus linna, kus ,,ei"d olid rohkem, oli Tartu. Seega sai Päts võimaluse 81 rahvuskogu moodustamiseks ja uue PS moodustamiseks. Tegelikult jõuti selleni umbes aasta pärast. Alamkoda dets 1936, II koda alles jaanuaris 1937. Nii opositsioon kui valitsusmeelsed tegelasid olid lootnud, et järelikult tühistakase kaitseseisukord, pol piirangud, jne. Kaarel eenpanu (Einbund) aga teatas, et erakondlikku tegevust ei lubata, sest rahva haigus võiks tagasi tulla. Okt-s 1936 tuli opositsioon lagedale kõigesuurema avalsudega kogu vaikiva ajastu jooksul (4 riigimehe kiri Pätsile, milles näidati reziimi kitsaskohti. Sellele kirjutasid alla 4 endist riigivanemat: Tõnisson, Teemant, Juhan Kukk, Ants Piip, omaühinemisest teatas ka toonane eesti saadik Pariisis Otto Strandman). Öeldi väja ka hoiatus juhul kui rahvuskogu I koja
annaabi.ee 
