perekonnaseis; soovitud uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemise põhjus; uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi; isiku rahvus, emakeel, haridus ja tegevusala. Uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi antakse 11 üldjuhul üks kord. Seaduse alusel on isikul võimalus taotleda endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamist. Haldusakti alusel otsustab uue eenime, perekonnanime, isikunime andmise või taastamise regionaalminister. [Nimeseadus 2005, §16] Uue eesnime, perekonnanime ja isikunime andmise või taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 38,34 eurot. [Riigilõivuseadus 2012, §246] Abielu sõlmimisel valib isik uue perekonnanime, mis võib olla abikaasaga ühine, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi, või säilitab senise perekonnanime. Uus perekonnanimi võib koosneda abielu eel viimati
muudatusi ei olnud. Need eeskirjad tühistati alles Vabariigi Valitsuse 19. augusti 1997. aasta määrusega nr 159 (RT I, 1997, 62). Kahe eesnime piirang. 1985. a juunist alates rakendati 28. märtsil 1984 NSVL justiitsministeeriumis alla kirjutatud "Instruktiivset juhendit sünni registreerimise küsimustes" (Andres Mihkels, Keelatud Anna-Liisa?, Edasi 16.01.1987, nr 12, lk 4; Nimi lapsele, Õhtuleht 10.03.1987, lk 2). Selle 11. punkti järgi võis lapsele panna vaid ühe nime, kahe eenime panek (k.a sidekriipsuga nimed) oli keelatud. Põhjuseks toodi see, et tavakasutusse kipub mitmest nimest siiski vaid üks jääma ning probleeme võib tekitada see, kui eri dokumentides esineb erinev nimi. Juhendi alusel oli kahe järgneva aasta jooksul kaksiknimede kasutus piiratud. Üksikjuhtudel on kaksiknimesid ka tol perioodil registreeritud, kuid suurem osa valis seaduse survel ühe nime soovitud kahest või kahest nimest kokku kirjutatud nime, mis formaalselt ettekirjutusele vastas
annaabi.ee 
