(Eenetsid, 2018; Vallikivi, 2018) Joonis 2. Eenetsi tähestik (s.a) 6 2.4 Usund Eenetsite usund sisaldab samanistlike jooni. Eenetsid usuvad, et maailma lõid Nga Biomo, Dja Minju ja Djuba Nga. Usutakse, et nad annavad inimestele jahisaagi. Alumises ilmas elavad kurjad vaimud ja sinna lähevad ka surnute hinged, kelle on saatnud sinna samaan oma teiste vaimude abil vastavate rituaalidega. Eenetsitel on pühapaigad, kus ohverdatakse jumalatele. Eenetsid, kes elavad veel põlise eluviisi järgi juhinduvad eenetsite traditsioonilisest usundilistest, ideedest ja ohverdavad kohaperemeestele-vaimudele. Kuid enamik eenetsite sidemed traditsioonilise eluviisiga on katkenud. Seega on muutunud ka nende religioossed kujutelmad ja praktikad. (Vallikivi, 2018) 3. Nganassaanid 3.1 Nimetused Nganasaanide enesenimetus on nganassa(n), sageli kujul ngano nganassan. Osad
Tänapäeval rändlevad põhjapõdrakarjadega vähesed eenetsid koos neenetsitega (Tuharda piirkond). RAHVAARV 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli eenetseid 209. Hilisemate küsitluste tulemusel on rahvaarvuks saadud 340 (Vassiljev 1994: 420): osa eenetseid nimetas end rahvaloendusel neenetsiteks või nganassaanidesks (Krivonogov 1998: 46). 1989. aasta oli esimene rahvaloendus, kui loendajad aktsepteerisid sellist rahvust nagu eenetsid. Eenetsitel esines palju segaabielusid varem nganassaanide ja tänapäeval ennekõike neenetsitega (ka dolgaanide, venelaste jt-ga): 8 pea kõik segaabieludes sündinud lapsed nimetavad end vastavalt kas nganassaanideks või neenetsiteks, aga mitte eenetsiteks. Vaid 14% eenetsi abieludest on üherahvuselised (Krivonogov 1998: 53). KEEL Eenetsi keel kuulub samojeedi keelte põhjagruppi koos neenetsi ja nganassaani keelega
annaabi.ee 
