Eenetsid Andro Andronov 10.klass Sisukord Entonüüm ehk rahvanimetus Keel Elulaad ja asula Kasutatud materjal Entonüüm ehk rahvanimetus Tänapäevane enesenimetus on ennetse, mis tähendab meest, inimest Samojeedi rahvas, mistõttu nimetati neid ka Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks Ise nimetasid nad end klanninimede järgi ning alates 1970. aastatel juurdus entonüümina eenets Keel Emakeel on eenetsi keel, mis kuulub samojeedi keelte põhjagruppi Vastavalt asulale räägivad eenetsid kahte murret: tundra ja metsa Tänapäeval domineerib eenetsite seas vene keel Elulaad ja asula Suur osa on asunud elama palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad
Nganassaanid Rakvere Reaalgümnaasium Kelli Liblikas 10T Asukoht * Euraasia põhjapoolseim piirkond * Kuuluvad Krasnojarski Kraisse Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi autonoomsesse ringkonda. Rahvaarv * 2000. aastal oli Taimõri poolsaarel 855 nganassaani. * 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 862 nganassaani * Nganassaanid moodustavad Taimõri elanikkonnast väikese osa. * Andmed ei pruugi tõesed olla, sest suur osa eenetseid on märgitud nganassaanideks. Emakeel * Emakeeleks on nganassaani keel, mis kuulub Uurali keelkonna Põhja-Samojeedi alamrühma. * Räägitakse kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. * Murded erinevad häälduse poolest, kuid erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. * Nende keeles on tunda mõju dolgaanide, evengi, neetsi ja vene keelest. * Puudub kirjakeel. * 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid,
Neenetseid on veel mõjutanud tuumakatsetused neenetsite asualas, mille tagajärjel on suur osa neenetsite karjamaid ja metsa reostunud. Raskemetallid on läbi söögi jõudnud inimkeha kudedesse. Neenetsite keskmine iga on suhteliselt madal 45-50 eluaastat. (Neenetsid, 1995; Neenetsid, 2018) 2. Eenetsid 2.1 Nimetus Eenetsid on samojeedi rahvad kes räägivad eenetsi keelt. Eenetsite tänapäevane nimetus on ennetse, mis tähendab meest ja inimest. Ennem kutsuti eenetseid jenisseisamojeedideks, põhjapoolseid eenetseid nimetati ka Hantai- ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks. 5 Eenetsid nimetasid end ise varem klanninimede järgi. (Eenetsid, 2018) 2.2 Asuala Eenetsite traditsiooniline asuala on Krasnojarski krai põhjaosas Taimõri poolsaarel Jenissei jõe vasakkaldal jõe suudme lähedal(vt. Lisa 1). Eenetsid elavad arktilises tundras. Eenetsid
Eenetsid Laur Vallikivi ETNONÜÜM Eenetsite tänapäevane enesenimetus on ennetse, mis tähendab meest, inimest. Selle nimetuse võttis kasutusele lingvist, eenetsi keele uurija Prokofjev 1937. aastal. Eenetsid nimetasid end ise klanninimede järgi ning alles 1970. aastatel juurdus etnonüümina ,,eenets" (Krivonogov 1998: 46). Varem nimetasid teised eenetseid Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid nimetati ka Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks. ASUALA Eenetsid elavad Jenissei alamjooksul idakaldal. Administratiivselt kuuluvad nad Krasnojarski kraisse Taimõri autonoomsesse ringkonda, kus nad elavad valdavalt Ust-Jenissei (Vorontsovo küla) ja Dudinka (Potapovo küla, Dudinka linn) rajoonis. Kummaski külas moodustavad nad alla 20% teiste (vene, neenetsi jt) rahvuste seas. Enne
annaabi.ee 
