Epeiroses asuv Dodona hiis, mis hiljem oma oraakli kaudu kuulsaks sai ja kust toodi püha tamme tükk, mille Kolhisesse sõitvad argonaudid oma laeva külge kinnitasid. Edaspidi püstitati pühadesse paikadesse ohvrialtarid ning seejärel jumaluse hoone - naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Esialgu ehitati templid puust. VII sajandil e. Kr. hakati püstitama juba monumentaalseid kiviehitisi. Vanim templitüüp oli antidega tempel. See koosnes siseruumist naosest ja selle esiküljel eenduvatest müüriosadest - antidest, milliste vahel paiknes kaks sammast. Nii tekkinud eesruumi nimetati pronaoseks. Edaspidi jäeti antid ära ja nende asemele paigutati templi ette neli sammast. Tekkis uus templitüüp - prestüül. Kui sambad ehitati ka naose tagaküljele, siis nimetati templit amfiprestüüliks. Kunstilise täiuslikkuse saavutab kreeka tempel peripteeri kujul, s.t kui sammasterida ümbritseb kogu hoonet ning nende ja naose vahele jääb ringkoridor
Piiretena hakati kasutama järjest metalli, mida siiani seostati tööstushoonetega Iseloomulikuks osaks antud ajastule oli arhitektuuri lähtumine kohalikust traditsioonilisest ehituskunstist- ja materjalist. Neid omakorda püüti stiliseerida ja edasi arendada. Kuidas aga tunda ära juugendlik hoone? Seda iseloomustab dünaamilisus. Seda võib näha nii ettepoole kumerduvatest või eenduvatest hooneosadest, samuti on kasutuses erinevat värvi materjalid. Ülemised akna ja uksenurgad on ümarad ning tihtipeale ümbritsetud looklevast raamistusest. Hooned koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles on näha kordusi välisfassaadi ümaratest vormidest.
annaabi.ee 
