kobestuskäppadest ja tihendusrullidest. Esimesena mainitud agregaat sobib sügisel küntud alade kevadiseks külvieelseks mullaharimiseks. Teisena mainitud agregaati võib kasutada nii värskelt küntud,kui mõnda aega seisnud küntud alade külvieelseks harimiseks. Pikaajalisi otsekülvi uurimisi veel pole, kuid seniste uurimuste põhjal võib öelda, et otsekülv sobib suvi-ja taliteraviljade, rüpsi ja rapsi ning herne viljelemiseks kerge ja keskmise lõimisega muldadel. Teraviljade eelviljadena rapsi, herne ja ristiku väärtus otsekülvil ei realiseeru täiel määral. Seepärast on soovitatav enne otsekülvi mulda 7-8 cm sügavuselt segada või kasutada otsekülvikuid, mis koos külviga ka mulda harivad. Ainult adraga harimisele orienteerumine ei ole majanduslikult ege keskonnahoidlikust aspektist perspektiivikas. Lisaks mullastiku oludele tuleks valiku tegemisel arvestada viljeldavate kultuuride struktuuri ja tootmismahtu ning investeerimisvõimalusi.
mis parandab oluliselt muldade hüdrofüüsikalisi omadusi, suureneb veeläbilaskvus. See omakorda soodustab taimejuurte tungimist mulda ja tagab paremad tingimused järelkultuuridele saagi moodustumiseks. 35. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Kultuurid, millel on ühiseid haigused, mis põhjustavad suurt kahju, ei tohiks üksteise järel kavatada. Nt rapsi kasvatamisel soovitatakse jätta 1 aasta vahele kui eelviljadena kasvatada hernest (valgemädanik) ja kartulit (tõusmepõletik). 36. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Head eelviljad: a) rühvelkutuurid- Nt kartul, köögiviljad - need, mida harime vahelt. b) mitmeaastased heintaimed- lutsern, ristik, põldhein. Mulda jääb rohkem org ainet kui ära viiakse c) puhas/mustkesa- kui umbrohust lahti ei saa, siis kasutatakse seda keskmise eelviljad: a) üheaastased liblikõielised - hernes, põlduba