kuuendal kohal, kuid metallide levikult merevees lausa esikohal. Loomulikult on viimane tingitud sellest, et meredes ja ookeanides sisaldub ohtralt naatriumi tuntumat ühendit naatriumkloriidi. Lihtainena saadakse leelismetalle neile vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil sulatatud olekus. Leelismetallide füüsikalised omadused Leelismetallid on lihtainena kõige tüüpilisemad metallid. Leelismetallide elementide aatomitel on 1 2 6 väline (s ) ja eelviimaste elektronkihtide (s p ) konfiguratsioon ehk elektronide arv ja paigutus orbitaalidel (v.a. Li) ühesugune. Sel põhjusel on nende elementide ja ka lihtainete omadused ligikaudselt ühesugused. Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed ja seega ka noaga suhteliselt kergesti lõigatavad.
Selle tagajärjel lähevad aatomid taas madalama energiaga olekusse. Üleminekumomendil ühendid kiirgavadki iseloomuliku värvusega valgust. 3) Leelismetallide leidumine looduses, nende füüsikalised omadused, nende aktiivsuse võrdlus. Lihtainena neid oma suure aktiivsuse tõttu looduses ei leidu. Küll aga esineb neid paljudes ühendites. Leelismetallide aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Füüsikalised suurused: lihtsainena kõige tavalisemad. eelviimaste elektronkihtide konfiguratsioon ehk elektronide arv ja paigutus orbitaalidel on ühesugune (v.a Li). metalse läikega; enamus on hõbevalged, tseesium on kuldkollane. madalamate sulamis ja keemistemperatuuridega. pehmed, seega noaga suhteliset kergelt lõigatavad. kerged, head soojus ja eletrijuhid. 4) Leelismetallide hoidmine ja ohutusnõuded leelismetallide käsitlemisel. * Leelismetalle peab säilitama kas klaasampullis või ka suletud anumas petrooleumi või õlikihi all,
Loomulikult on viimane tingitud sellest, et meredes ja ookeanides sisaldub ohtralt naatriumi tuntumat ühendit naatriumkloriidi. Lihtainena saadakse leelismetalle neile vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil sulatatud olekus. 1.3 Leelismetallide füüsikalised omadused Leelismetallid on lihtainena kõige tüüpilisemad metallid. Leelismetallide elementide aatomitel on 1 2 6 väline (s ) ja eelviimaste elektronkihtide (s p ) konfiguratsioon ehk elektronide arv ja paigutus orbitaalidel (v.a. Li) ühesugune. Sel põhjusel on nende elementide ja ka lihtainete omadused ligikaudselt ühesugused. Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed ja seega ka noaga suhteliselt kergesti lõigatavad.
annaabi.ee 
