väga külmades elupaikades aasta pärast Vastne · Vastsetel on kolm sarnast tunnust kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal üksik küünis iga jala lõpus · 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed · Eelmvalmikuks muundumine algab soole tühjenemisega · Pinnale jõudes pole aega raisata, kuna paljud kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel · Suguküpseks saavad mõne minuti või paari päevaga Toitumine ja kaitse · Eelvalmikud ja valmikud ei söö · Vastsed on enamasti röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad · Kaitseks võivad loovutada jala või sabaniidi Pildid Kasutatud kirjandus · http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/yhep aevikul.htm · http://www.loodus
Liblikas areneb täismoondega (muna, vastse, nuku ja valmikujärk). Tiibu on neil 2 paari. Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). NT: koerliblikas, admiral Ühepäevikulised Ühepäevikulised on putukad keda võib Eestis leida suve õhtupoolikutel veekogude läheduses. Pärast paaritumist surevad isased kohe, peale munemist emased. Viimane vastsejärk eelvalmik ehk neidis ronib veest välja ning tõuseb lendu, et mõne minuti pärast uuesti kestuda, nüüd juba päris suguküpseks valmikuks. Mitte üheski teises putukaseltsis ei esine tiivuliste isendite kestumist. Kasutatud materjal http://images.google.ee http://et.wikipedia.org
Munad ei arene, kui vett pinnasest juurde ei saa. Tavalisemad liigid on kodusoomukas Thermobia domestica, majasoomukas Lepisma saccharina. Liikide arv: 400, Eestis 3 liiki. Kirjandus: kokkuvõtvat tööd ei ole Selts: Ühepäevikulised Ephemeroptera Ühepäevikulised on mitmesuguse suurusega (keha pikkus 3-40 mm). Tagakeha lõpeb kahe või kolme sabaniidiga. Tiibu1-2 paari, tagumised on eesmistest tunduvalt lühemad. Tiibadega staadiume on kaks. eelvalmik väljub veepinnale tõusnud viimase järgu vastsest ja lendab kaldataimestikule, kus kestub valmikuks. Valmiku eas ühepäevikulised ei toitu. Eluiga on liigiti erinev, mõni tund kuni mõni päev (üksikutel liikidel ka mõni nädal). Munad munetakse vette. Vastsed toituvad taimedest ja arenevad mitu aastat. Ühepäevikuliste vastsed on surusääskede vastsete kõrval teine tähtsam rühm kalade toidus. Liikide arv: 2000, Eestis 45 liiki. Kirjandus: Remm, Evi 1970. Ühepäevikuliste määraja
näiteid Eesti vetest Ehitus: Vastse rindmikul on tiivaalgmed ja tagakehalülide seljapoolel lehtjad või sulgjad trahheelõpused. Eluviis: Vastsed elavad väga mitmesugustes veekogudes, toitudes enamasti vetikaist ja kõdust. Valmikud ei toitu ja elavad vaid päeva või paar (sellest ka rühma nimi). Moone: vahetult pärast kestast koorumist laskub maapinnale ja kestub veel korra; tiivad hakkavad arenema juba 1. vastsestaadiumis; munast koorub eelvalmik. Näited: harilik ühepäevik (Ephemera vulgata), harilik mudapäevik (Caenis horaria), harilik samblapäevik (Ephemerella ignita). 55. Kiililised (Odonata): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Sihvakas, pikk keha ja suur, kehast hästi eristunud pea, millest suurema osa võtavad enda alla silmad. Tundlad on väikesed, vähemärgatavad. Kaks paari läbipaistvaid tiibu. Eluviis: Aktiivsed päeva soojal ajal, päikesepaistel
annaabi.ee 
