ketserluses ja need, kes viitasid ketserluses kahtlustatavatele. Pealekaebajateks kui ka süüdistajateks võisid noorukid olla alates neljateiskümnendast eluaasatst ja tütarlapesd alates kaheteistkümnendast eluaastast. Tavaliselt konfiskeeriti süüaluste vara kohe peale süüdistust. JUURDLUS Seega oli juurdluse alustamiseks vaja salakaebust või mõne juurdlusaluse ütlust kolmanda isiku kohta. Nendel alustel algatas inkvisiitor eeluurimuse, kutsudes välja tunnistajad, kes võisid süüdistust kinnitada. Seejärel esitati kogutud materjalid kvalifikaatoritele, kes otsustasid, kas esitada ketserluses kahtlustatavale süüdistus või mitte. Tavaliselt esitati süüdistus ja paigutati kahtlustatav inkvisitsiooni salavangalsse, kus teda peeti välismaailmast täielikult isoleerituna niiskes ja pimedas kasematis. Tihti pandi vangid veel jalaraudadesse või seoti otsekui koerad keti otsa
ettevõtete seas. Süvauuringu koostamisel toetus autor põhiliselt saadud informatsioonile eeluuringust ning personaliotsingu teooriale. Autor soovis konkreetselt tegevjuhi ja projektijuhi otsimisest kirjutada. Selleks pidas autor kõige sobivamaks variandiks semistruktureeritud (üpris vabas vormis, kuid eelkoostatud punktidest kinnipidava) intervjuu korraldamist inimesega, kellel on piisavalt kogemusi ja teadmisi nii tegevjuhi kui projektijuhi personaliotsingust. 2.1 Eeluurimuse metoodika Eeluurimuse põhiliseks eesmärgiks oli kirjeldada Eesti IKT sektori personaliküsimusi. Selleks viidi läbi internetiküsitlus IKT ettevõtete seas. Uurimuses paluti osaleda Eesti Info ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL-i) liikmetel, kelle e- mail oli olemas ITL-i kodulehel. ITL-i kuulub 64 ettevõtet, neist 56-l on ITL-i kodulehel olemas e-maili aadress. Neile e-mailidele saadeti kiri (Lisa 4), milles tutvustati uurimuse autorit ja küsitluse sisu kahe lausega
annaabi.ee 
