subjektiks on tegelikult hoopis kohtukoosseis – kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja. Kuid kohtukoosseisust rääkides kasutatakse sageli terminit „kohus“. Võimalikud kohtukoosseisud kriminaalmenetluses: * I astme kohtu e maakohtu koosseis: - esimese astme kuritegude kriminaalasju lahendatakse koosseisus: eesistuja ja 2 rahvakohtunikku; - ainuisikuline koosseis: a) teise astme kuritegude kriminaalasjad ja lihtmenetluse kriminaalasjad; b) eeluurimismenetluses; c) täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisel. * Ringkonnakohtu koosseis: - reeglina arutab kriminaalasja kolm ringkonnakohtunikku; - eelmenetlust toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. * Riigikohtu koosseis: - kriminaalasja vaatab läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev koosseis. Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega. Maakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja
aasta Riigikogu valimisi, kui ühendus vabariigi eest Res Publica võimule tuli. Sellega kaasnes 1 Karistusseadustik – (KarS) 6. juuni 2001. - RT I 2001, 61, 364, jõustunud 1. 09. 2002. 4 eelkõige just justiitsministeeriumi poolne aktiivsus, mis avaldus avalikkusele „korruptsiooni kvootide” näol. Tegelikkuses on ilmselt tegemist siiski eelarveliste vahendite ümberjagamisega eeluurimismenetluses, mida saab käsitleda vaid kriminaalpoliitika rõhkude jagamisena uutesse valdkondadesse. Siiski oli selline avalik käsitlus Eesti Vabariigis vaid jäämäe pealne tipp ning ei teeninud pelgalt ühe poliitilise jõu eesmärke, sest Euroopa Nõukogu andis 27. jaanuaril 1999. aastal välja Korruptsiooni Kriminaalõigusliku Reguleerimise Konventsiooni. Selle konventsiooni aluseks olid mitmed Euroopa ja Maailma ühenduste ning organisatsioonide erinevad otsused ja
annaabi.ee 
