Neljandas raamatus võeti koostamise aluseks juba IUCN-i nõuded, mis kajastab parimal ja lihtsamal moel hetketeadmisi liikide seisundist meie looduses ning moodustab teadusliku aluse liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Eesti punane raamat internetis Aastal 2002 valmis esmakordselt Eesti punase raamaatu interneti lehekülg, mis kajastas 1998 aastal ilmunud punase raamatu andmeid. Uus punase nimestiku andmebaas asub eElurikkuse koduleheküljel. 5 Kasutatud infokanalid 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Punane_raamat (19.01.2014) 2. http://www.loodus.envir.ee/6page.html (19.01.2014) 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_punane_raamat (19.01.2014) 4. http://elurikkus.ut.ee/info.php?lang=est (19.01.2014) 6
teepervedel, raudteetammidel ja liigirikastel aasadel. Ruuge- võiliblikas meie tingimustes ei talvitu. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Ruuge-võiliblikas 26.07.2013 Raadama küla, Räpina vald Nõelastatud ruuge-võiliblikas 30.07.2013 7 2.4.Niidu-võiliblikas (Colias hyale) Euraasias ulatub liigi levila Lääne- Euroopast Jakuutiani. Niidu- võiliblikas on levinud kõikjal Euroopas, välja arvatud äärmised lõuna- ja põhjaosa.Eesti eElurikkuse andmetel on Eestis niidu- võiliblikas fluktueeriv (regulaarselt lõuna poolt sisse rändav), arvatavasti on Kagu- Eestis olemas ka püsipopulatsioon. Minu kodukohas on see tavaline liblikas. Esimene põlvkond on mais- juunis ja tavalisem teine põlvkond juulist septembrini. Juulis- augustis võis teeservades kahesaja meetrisel lõigul kohata umbes kümmet liblikat. Viimaseid liblikaid nägin oktoobri alguses enne öökülmade saabumist. Tiibade siruulatus on 4,2- 4,8 cm