SAJA AASTASE SÕJA LÕPP 1453: Pärast Jeanne d’Arci surma prantslaste võidud jätkusid. Nii feodaalid kui talupojad koondusid vaenlase väljatõrjumiseks kuninga ümber. Burgundia hertsog katkestas oma liidu inglastega ja tuli samuti kuninga poolele. Järk-järgult langesid kõik inglaste valduse Prantsusmaal. 1453 kui sõda lõppes, oli inglastele jäänud vaid Calais sadamalinn Prantsusmaa põhjarannikul. Tagajärjed: Prantsusmaa ühendamine sai Prantsuse kuningate juhtimisel teoks, loodi eeludse Prantsuse rahvusriigi loomiseks. Rahutingimuse tulemusena loobus Inglise kuningas troonitaotlusest ja territooriumides peale Calais’i. Prantslaste rahvaarv oli 1/3 võrra vähenenud ja põllud olid võsas. HILISKESKAEGNE BURGUNDIA 1477 NANCY LAHING JA SELLE TAGAJÄRJED: 1477 toimus otsustav lahing, kus Charles Südil tuli võidelda šveitslaste ja oma võimsa naabri naaberfeodaali Lotringi hertsogi ühendatud vägedega. Charles langes lahingus ja Burgundia sai lüüa
Mudelid on ebatäiuslikud, lihtsamad kui nähtused mida nad esitavad - Iga hulka (süllogismi eeldustes) kujutavad näitlejad, efektiivsuse mõttes piirdutakse minimaalse hulgaga mis võimaldab situatsiooni ette kujutada - Inimesed loovad niimoodi süllogismi mudelid, mida kasutavad lahendamisel - Iga süllogismi kohta tuleb koostada 1-3 mudelit, mitte rohkem. Järelduste tegemisel on 3 sammu: 1) Konstrueeritakse esimese eeludse mentaalne mudel. Iga eelduse kohta saab luua ainult ühe mudeli - o Selliste eelduste korral pole oluline kui palju liikmeid näidata. See muutub aga tähtsaks järeldamisel. 2) Lisatakse teise eelduse info esimese eelduse mudelisse arvestades kõiki erinevaid viise kuidas seda saab teha 3) tehakse järeldus mis on õige kõigi loodud mudelite variantide kohta - Johnson-Laird näitas et inimesed lahendavad kergemini neid süllogisme mille kohta
annaabi.ee 
