Üksikorganismid ökoloogias Kõikidele kooslustele annavad näo üksikorganismid. Evolutsiooniline areng on ökoloogide sõul põhjuseks, miks org on sellised, elavad seal, kus elavad. Arvukuse levik sõltub sündivuse suremuse tasakaalust, sisserände väljarände bilansist. Eluks vajalikud kk tingimused Kasutatakse energiaressursina ka anorgaanilisi transformatsioone, mis on sobilukud eeltuumsetele. Metaan, väävliühendid, ammooniumioksüdatsiooni teel saadud energia. Ookeani sügavustes, termaalavade ümbrustes. Kuuma veega need ühendid kanduvad sinna lähedale ja bakterid jt saavad sealt energiat. Fotosüntees on teistele vajaliku energia allika saamis protsess. Kõik, sõltub järelikult päikeseenergiast. Vesi on tahkes olekus poolustel. Kõrbes (vesi aurustunud, kui üldse). Organismide mitmekesisus on ajutine. Nt üks liik asustab terve maakera
Paljunemine Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2