pappkastid ja karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid). · Pakendijäätmed (plastpakendid: jogurtid- ja võitopsid, ketsupi- ja majoneesipudelid ja muud plastpakendid; klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakenid; metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid; joogikartong: puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid). · Olmejäätmed (kõik see, mis eeltoodute hulka ei sobi; nt mähkmed, vanad riided, katkised nõud, tuhk, hügieenitarbed). JÄÄTMETE UTILISEERIMINE · OHTLIKUD JÄÄTMED viime ohtlike jäätmete kogumispunkti. · ELEKTROONIKAJÄÄTMED näiteks poodi, kust on kavas osta samalaadne toode või kui pole kavas uut osta, siis viime kogumispunkti. · TAGATISRAHAGA PAKEND viime tagatisrahaga pakendi vastuvõtu kohta (pood, taarapunkt).
valitsused nn kabinetiistungi nime all. Ministrid võivad moodustada nn ministrikomisjone või ministeeriumikomisjone (-toimkondi). Esimesi juhib minister ise, teisi ministeeriumi või keskametkonna vastutav töötaja või hoopis väljastpoolt valdkonnaspetsialist või mõnel juhul valitsuserakonna poliitik. Sellised organid võivad koosneda kas valitsuskoalitsiooni parteide esindajatest või ametnikest või spetsialistidest või olla eeltoodute kombinatsioonid. P.6. VALITSUSE KESKHALDUSAPARAAT Ministritele alluvad otseselt või on valitsemisalas mitmesugused keskhaldusaparaadi süsteemid ning struktuuriüksused - eeskätt ministeeriumid. Neis on oma sisestruktuursed vastutavad üksused (osakonnad, talitused, bürood jne). Ministeeriumid ja teised keskasutused (ametid, inspektsioonid) on struktureeritud valdavalt valdkonna põhimõttel, kuid peale selle on neis ka teenindavad funktsionaalsed struktuurid.
Antud reegli peamine puudus seisneb selles, et võtab kaalumisel arvesse ainult ekstremaalsed kasulikkused. Laplace’i reegel lähtub eeldusest, et kõigil väliskeskkonna seisunditel on võrdne tekkimisvõimalus, st tõenäosuste jaotuse kohta puudub igasugune täpsustav info. Puudub ka põhjus ühe või teise seisundi eelistamiseks. Savage-Niehansi reegel – lähtealus erineb eeltoodute omadest. Kasulikkusemaatriks teiseneb saamata jäänud tulude maatriksiks. Reegel teiseneb äärmusjuhul maximinireegliks. Vähendamaks unikaalsete juhtimisotsustega kaasnevaid riske, on välja töötatud kumulatiivsete tõenäosuste meetod, mis kasutab informatsiooni üksikute väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosuse kohta, selle meetodi olemus: iga alternatiivi puhul
annaabi.ee 
