ehk moondunud kivim (nt marmor) Kilt kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim Muld maakoore ülemises osav asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest koosnev keskkond. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, taimed, seened ja bakterid Mullatekketegurid: reljeef, aeg, lähtekivim, kliima, elustik Mullatekke eeltingumus kivimite murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine) Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Huumus teeb mulla viljakaks. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest. Leostumine mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasvee toimel Leetumine mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla huumus. SOO
Tema teooriat nimetatakse strukturalistlikuks marktsmimiks. · Tema esse (1079) ,,Ideoloogiad ja ideoloogilised riigiaparaadid". · Kolm aspekti: 1. Majanduslik 2. Poliitiline 3. Ideollgiline See on tema tõlgendus Marxi pealisehituse suhtest, mis panid Althusserit mõtlema ja arutema. Tema jaoks pealisehtius ei peegelda baasi, vaid baas/majanduslik vundament on eeltingumus, et kõik muu saaks funktsioneerida. Pealisehitusele on omane teatud autonoomsus. Pmst oli ta nõus, et tootmisviis on domineeriv aga ta ei leidnud, et see on tõene igal ajakorral. Tema järeldus on baasiehtiuse suhtes see, et majandus määrab ära, mis aspekt võib valitseda, aga nad ei avaldu. Tema kaugemale ulatuv järeldus: tglt on pealisehtust vaja selleks, et baas saaks eksisteerida.