Mõistagi ei saa kõiki kommunikatsioonieesmärke allutada ainult nn müügi suurendamisele, sest ka kohalike elanike usaldus ning avalikkuse üldine soosiv suhtumine on omaette väärtused, ilma milleta tänapäeva demokraatlikus ja avatud ühiskonnas eksisteerimine on peaaegu võimatu. Samas ei ole ühegi organisatsiooni missiooniks ainult suhelda ja mingite sihtgruppidega "hästi läbi saada". Küll aga on oskuslikult korraldatud kommunikatsioon organisatsiooni põhitegevuse õnnestumise eeltingi- mus. Eesmärkide kaudu eristatakse prioriteedid vähemolulisest. Suhtekorraldajaile on ülimalt oluline teada, mis on nende tegevuse peamised sihid, sest vastasel korral võidakse nad organisatsiooni huvitasandite ning ka subjektiivsete soovide vahel "lõhki rebida". Tavaliselt näib, et organisatsiooni suhtekorralduseesmärgi seadmine on lihtne: positiivsed suhted ajakirjandusega, laialdane meediakajastus, seega hea imago. Tegelikult on need alaeesmärgid või
suurel määral USA etnomusikoloogia klassikute Mellville Jean Herskovitsi, Richard Watermanni, Bruno Nettli ja Alan Merriami ideedele. Laade järgi võib akulturatsiooni vaadel- da viie osana: 1) valik (Selection); 2) omaksvõtt ja integreerimine (Adaption und Integration); 3) tasakaalustamine (Kompensation); 4) tõrjumine (Elimination); 5) ühtumine (Addition). Akulturatsiooniprotsessi algul toimub valikuprotsess vastuvõtva kultuuri poolt, mille eeltingi- museks on kultuuridevaheline piisavalt suur stiililine ühtesobivus (compatibility), mis võimaldaks adaptsiooniprotsessil käivituda. W. Laade rõhutab, et akulturatsiooni toimumiseks peab olema piisavalt aega; sellised muutused ei toimu kohe, vaid neile eelneb tavaliselt nn inkubatsiooniperiood. Olulised mõjurid on ka sotsiaalökonoomilised ja kultuuriarengulised seigad, nagu sugupõlved, sugupooled, ühiskonnaklassid, religioonirühmad. Lõpuks rõhutab W. Laade protsessi ainukordsust
annaabi.ee 
