Narratiivide koostajad on TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud PhD Marika Padrik, mag Merit Hallap, PhD Piret Soodla, mag Kati Mäesaar, pildid joonistas Jolana Laidma. Analüüsiti ja võrreldi eeltesti ja järeltesti narratiive nii makro- ja mikrostruktuuri osas (vt plaadilt lisa 8). Jutustuste hindamisvahendina kasutati hindamisskaalat (NHS), mille väljatöötajateks olid Kati Mäesaar, Merit Hallap ja Marika Padrik (vt lisa 5). Transkribeeriti ja hinnati nii eeltestis, järeltestis, kui arendavates tegevustes lapse poolt esitatud jutustused. NHS alusel jutustuste hindamist kontrollis töö juhendaja. Erinevuste osas jõuti kokkuleppele. Vahendatud tekstiloome uurimisel esitati tekstid lapsele enne pildiseeria järjestamist. Mõistmist uuriti loo kohta esitatud küsimuste alusel. Lapse ülesandeks oli reastada viiest pildist koosnev pildiseeria ning jutustada selle järgi. Uurija istus lapse
kestvamaid ja tugevamaid seoseid inimese teadvuses. Tuntud brändi puhul on inimese hoiak väljakujunenud ja tal on vähem motivatsiooni pakutava info töötlemiseks järelikult reklaami mõju eeldused on nõrgemad. Meeldejäävus ja meeldivus - on olulised reklaami omadused juhul, kui täidetud on mõlemad tingimused: meeldejäävus ilma meeldivuseta tähendab kurikuulsat mainet. Meeldivus ilma meeldejäävuseta võrdsustab reklaami tapeediga. Meeldejäävust on eeltestis suhteliselt raske hinnata, kuna see ei võrdu pelgalt tähelepanu äratamise võimega või meenutamise lihtsusega. Oluline on mõõta, milliseid ja kui sügavaid seoseid või tõlgendusi reklaam vastaja isikliku taustsüsteemi tasandil esile kutsub. Mida sügavamalt reklaam vaatajat puudutab, seda kestvam ja tugevam on reklaami mõju. Mulje brändist või reklaamist. Eristada tuleb reklaami loodud muljet brändist ja reklaami ennast. St tekkinud hoiak
annaabi.ee 
