industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühiskonna mitmekülgsemaks muutmisega kasvab ka plaanipärase kasvatuse ja koolituse tähtsus ühiskonnas. Ürgühiskondades tuli noortel läbi teha mitmeid katsumusi initsiatsiooniriitustel, erilistel tseremooniatel, mille eesmärk oli ühiskonna tugevdamine ja ühteliitmine. See oli ka noorte ettevalmistamine eluks
See hämmastav taktika illustreerib suurepäraselt minu märklauaks olevat eelarvamust. Kui mu ettevõtmine õnnestub, hakkab see tänapäeval enamikus ringkondades kõlbli- kuks tunnistatud käik tunduma sama veider ja põhjendamatu kui naljatlev toetumine asja pange tähele, elus asja! kentsakusele kahelda elan vital'i olemasolus! Ma ei väida seega ainult, et kvaalide erinevad tehnilised ja teoreetilised mõisted on hägused või mitmetähenduslikud, vaid et allikmõiste, "eelteoreetiline" arusaam, mida nood oletatavasti täpsusta- vad, on sedavõrd segane, et isegi kui võtta ette mõne "vähima ühisnimetaja" päästmine teoreetikute ettepanekute hulgast, tuleks iga vastuvõetav versioon nii radikaalselt erinev neist halvasti moodus- tatud arusaamadest, millele tavaliselt toetutakse, et selle termini küljes rippuda oleks taktikaliselt nürimeelne, et mitte öelda pickwicklik. Taktikaliselt oleks kaugelt parem deklareerida, et kvaale lihtsalt üldse ei ole.2
annaabi.ee 
