sekundaarprotsessi piirid muutuvad taas paindlikumaks ja mil ei kaitse ega kontroll funktsioneeri enam nagu latentsieas" (Mangs ja Martell 2000; ref. Schedin 1977 järgi). Eelteismeealisel lapsel võivad tekkida kohanemisraskused nii kodus kui ka koolis. Nad on rahutud, kergesti ärrituvad ning suureneb ka agressivsus. Lapsi ei huvita enam täiskasvanute arvamus, ta ihaldab uusi kontakte, aga tihtipeale võib see osutuda raskeks ja tagajärjeks võib olla üksik eelteismeeas laps. Laps muutub karmimaks, võtab osa näppamisest ja avaliku korra rikkumisest. Eelteismeealiste poiste ja tüdrukute psüühiline areng on erinev, kuid mõned sarnased jooned siiski on. Ühiste joonte hulka kuulub üliaktiivusus ning uudishimu seksuaalküsimuste vastu, tegu on pigem uudishimuga funktsiooni vastu, selles faasis poiste ja tüdrukute suhted on tavaliselt mitteseksuaalsed (Mangs ja Martell 2000). 2.1. Eelteismeline tüdruk
Varajane latents kuulub tihedalt kokku kolme järgmise faasi: kõrg-, hilis- ja järelteismeeaga neid iseloomustava järjest tugevneva vabanemisprotsessiga ning orienteerumisega uutele libiidsetele objektidele. (Mangs, Martell 2000:309) Faasi tunnuseks on, et liibidsed ja agressiivsed impulsid suurenevad ning laetakse uued objektid ja nähtused. See ilmneb suurenenud aktiivsuses ja seda kogetakse intensiivsemate soovide ja impulsside näol vanuses 12-14 aastat. Ilmneb ka ärapöördumine eelteismeeas regressiivsest positsioonist. (Mangs, Martell 2000:310) 2.1 OBJEKTISUHTED Nartsissislikud objektivalikud, sageli lühiajalised. Katsetamine objektisuhetega, taotledes naise resp. mehe rolli. 2.1.1 Vanemad Varases noorukieas algavad ka kauakestvad katsed vabaneda endistest sõltuvussuhetest. Vabanemisprotsess on keeruline ja toimib mitmel, nii teadlikul, eelteadlikul kui ka mitteteadlikul tasapinnal. Tegelik vabanemine põhineb infantiilsete
annaabi.ee 
