Suhtleja voor toetub sellele, kuidas ta analüüsib partneri eelnevat vooru. Kõik jooned on tähenduslikud üneemid, pausid, intonatsioon. Vestlust korrigeerivad vooruliigendused, sekventsiliigendused(kordamised), parandusliigendused(suhtlemisel tekkinud raskused, eneseparandused, teiste parandused). Vestlusanalüüsi osade hulka kuuluvad ka vooruvahetus, naaberpaarid(küsimus-vastus), kiilungid, topelt liikmetega lausungid(korratakse samu sõnu), täpsustusjätke, tihvtkonstruktsioon, eelteema, peegelkonstruktsioon, sõnatuletus, raie. Lause on grammatiline tervik = sõnad+laused. Tuumaks on alati verb. Lausung on kõne pisim terviklik suhtlusüksus (nt lause, hüüd, käsk). Terviklikkuse määrajate hierarhia 3 teooriat: 1)keskne terviklikkuse alus on süntaks; 2) intonatsioonilised ja pragmaatilised punktid valivad, mis on lõplik vooruvahetuspunkt; 3)süntaks ja intonatsioon on võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL
) ei ole nigu õiged `kirjanikud. C: [{-}] A: kui kui `lihtinimene kirjutab uvitavamalt. Dislokatsioonid: · Täpsustusjätk: asesõnaline osutus, mille järel selle järeltäpsustus konkreetsema sõnaga · Õ: /--/ no raha tal eriti palju sel isal ei olnud. · täpsustusjätk on samas vormis lause selle moodustajaga, mida ta täpsustab ja esindab sama lauseliiget · eelteema tähistab teemat (=see, mille kohta midagi öeldakse), mis antakse omaette nimisõnafraasiga, mis on pigem tekstuaalsetes kui süntaktilistes suhetes järgneva lausega. · järgneb lause, kus sama teema on esitatud samaviitelise asesõnaga · K: aga see pilusilm (.) see nüd küll sinna viie hulka ei kuulu ma peaks ütlema /---/. Lausesulamid: · kaheverbilised lausungid, mis moodustavad prosoodiliselt voolava terviku, kuid rikuvad põhimõtet, et