selgub varsti, et prim inimesed kasutavad õige mitut mõtlemist. Eelloogilist mõtlemist pole olemas. Primitiivsed inimesed on ka ratsionaalsed. Mingit teistsugust mõtlemist pole olemas. Levy-Straussi strukturaalantropoloogias "La Pensee Sauvage" (1960/63/64) (Metsik Mõtlemine, eestikeelne tõlge täitsa loetav). Esimeses peatükis võetakse kasutusele mõiste bricolage (meisterdamine). Strauss lähtub eeldusesst et pole olemas mingit eelloogilist mõtlemist ja pole olemas eelteadust. Maagiline mõtlemine pole valeteadus (Frazer), ei kuulu mingisugusesse teistsugusesse sfääri kus ei eristata metafüüsilist, eetilist (Tylor). Oleks vaja maagiat ja teadust kõrvutada, kuigi pole võrreldavad ühest küljest, aga mentaalsete operatsioonide poolest on... Neoliitiline paradoks. Neoliitikumis hakkab inimene valdama tsiv suuri kunste (põllupidamine, pottsepatöö...) tänapäeval ei pea keegi nende avastamist mingisuguseks juhuseks. Järeldab, et
paradigma ebaõnnestumine. Mõistatust, mis ei taha lahendust anda, peetakse anomaaliaks kui paradigma falsifikatsiooniks. Iga paradigma sisaldab anomaaliat ja heidab kõrvale kõik falsifikatsionismi häbistavad tunnused (137). normaalteadlane ei tohi oma tööd raamivasse paradigmasse kriitiliselt suhtuda. Põhialustes on kokku lepitud ja see eristab küpset normaalteadust ebaküpsest eelteadusest (korrapäratu tegevus). Eelteadust iseloomustab see, et on palju eriarvamusi, vaidlus põhialuste üle, ei jõuta detailse esoteerilise tööni, teooriaid sama palju kui teooretikuid. Vaatluste sõlutuvus teooriast 138). Kuhn toonitab, et paradigma tähendab rohkem kui eksplitsiitsete reeglite ja juhistega kindlaks saab määrata. Wittgeinsteini arutlus näiteks lk 138. Teadlased õpivad tundma oma eriala ise. Lahendavad standardseid probleeme, sooritavad
annaabi.ee 
