BIOLOOGIA MÕISTED: Pärilikkuse molekulaarsed alused ja viirused Geneetika bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Genoom ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Ühele liigile iseloomulik geenide kogum. Genotüüp päriliku materjali kogum. Fenotüüp pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon valkude süntees mRNA info järgi. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhist...
Tüüpiline postmodernse antropoloogia juhtmõte: anything goes. Etnograafilised välitööd Etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia nurgakivi. Uuritavate seas olles kogutakse kõikvõimalikke andmeid. Video, helisalvestus, üleskirjutused, kogutakse andmeid, tekste jne. Tuleb osaleda ühiskonnas, käituda nagu nemad. Uurima võib minna: Lihtsalt midagi teadmata. Positiivseks küljeks on, et esimese mulje värskus rabab. Minnakse nagu valge leht. Põhjalike eelteadmistega: Otsitakse välja kogu selle rahva kohta käiv materjal. Nii ei hakata jalgratast leiutama, ei hakata välja tooma teadmist, mis on juba teada. Samuti võivad olla kombed väga erinevad, väga erinev arusaam viisakast käitumisest. Eelteadmistega minemine aitab vältida paljusid probleeme ning annab lähtekoha. Eelteadmistega kaasneb oht, et nähaksegi neid inimesi nagu raamatutes. Värske pilt aga ei sea ette eelarvamusi.
Selleks, et edukalt õpetada, tuleks õppeaine põhimõisted selgitada sellisel viisil, kuidas õpilased maailma näevad. Siin võiks tuua välja selle, et Bruneri järgi algab väikelastel tunnetamine tegevusest, muutb seejärel kujutluslikuks või kujundlikuks ning keelelise mõtlemise täiustumise järel muutub tunnetamine lõpuks sümboolseks. (Krull, 2000) Bruneri järgi saab professionaalne õpetamine alguse seose loomisest nende eelteadmistega, mis õpilasel juba parajasti õpitava teema kohta olemas on. Et seoseid tugevdada, tuleks need olemasolevad teadmised esitada erinevatel viisidel ning laiendada neid edasi. Sellise protsessi käigus on osaliseks kõik tajuviisid. (Krull, 2000) Spiraalne õppekava Spiraalse õppekava puhul iga spiraali täispöördel käsitletakse teatud teemat süvenevalt ja laienevalt. Näiteks botaanika ainekavas alustatakse bioloogias õppimist esimestest algklassi