motett – mitmehäälne vaimulik vokaalteos, alates 17. saj koos pillisaatega neuma – keskaegse noodikirja märk ricercar(ritšerkaar) – polüfooniline heliteos soolopillile või pilliansamblile, jäljendas motetti. villanella – talupojalaul A.Williart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale lõi 1. žanri ricercari, veel Canzon ja Sonata(improvisatsiooniline) ans. pillideks olid puhkpillid, tehti tantsumuusika saateks. Paaristantsud – aeglane eeltants Pavaana ja kiire järeltants Galiard ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad.k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3. Lux aeterna – igavene valgus; 4. sanctus – Püha; 5. Benedictus – kiidetud olgu; 6. Agnus Dei - Jumala Tall. Vararenessanss 14. saj (ars nova)
Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 17. Ansamblimuusika tantsud ja instrumentaalmuusika vormid canzon, sonata, ricercar Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay, Pavana ja Gagliarda, Passamezzo ja Saltarello. Canzon Itaalias, prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus, hiljem polüfooniline instrumentaalpala. Sonata sarnanes canzoniga. Ricercar nimetatud instrumentaalmotetiks. 18. ** Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. Homofoonia on mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv (meloodia), teised on selle
o esimesed instrumentaalmuusika näited on vokaalmuusika coverid o tekkis tabulatuurnoodikiri o iga hääl eraldi lehel o ansamblitel oli mugav, kuid soolopillil mitte o soolopillidele tulid noodikirjad helikõrguste ja mänguvõtetega. o Intensiivne pillide areng o Võtan lehelt Ansamblimuusika o Tantsulaulud nii tantsuks kui taustaks o Harituse tunnus noodist laulda vähemalt + min. 1 pill o Tantsud paarides o Eeltants 2-osalises taktimõõdus o Järeltants 3-osalises taktimõõdus Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled võrdsed Homofoonia mitmehäälsus, üks hääl on domineeriv
· 1530-1550 varajane madrigal, é Jacob Arcadelt · 1550-1580 kõrgaeg, é Orlandus Lassus, 7-osaline madrigalitsükkel "Püha Peetruse pisarad" · 1580-1620 hiline madrigal, é Carlo Gesualdo 2.8. 16 saj tantsud: pavaan, galjaard, braanl, volta, canarie jt. Tantsud esinevad kogumikes paaridena, nagu neid ka tantsiti: aeglasele eeltantsule (iseloomulikult kaheosalises taktis) järgneb kiire järeltants (kolmeosalises taktis). Pavaan aeglane ja väärika iseloomuga eeltants Galjaard kiire hüppetants, tavaliselt moodustas paari pavaaniga olles selle järeltantsuks.Braanl üks levinumaid tantse, rohkem keskklassi seas; eeltants branle simple, järeltants branle double või lihtsalt gay (kiiresti, elavalt). Passamezzo kiire itaalia tants, pavaani kiirem variant, moodustab paari saltarelloga.( lõbus itaalia rahvatants, 16. saj Lääne- Euroopas seltskonnatants) Volta - ??? esimese või teise lõpu tähistus helitöö korduvates osades.
Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust Sellel ajal oli harituse tunnuseks oskus noodist laulda ja vähemalt üht (enamasti siiski mitut) pilli mängida. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay Pavana ja Gagliarda Passamezzo ja Saltarello * Polüfoonia ja homofoonia mõisted Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. Homofoonia on mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv (meloodia), teised on selle saatehääled.
Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust Sellel ajal oli harituse tunnuseks oskus noodist laulda ja vähemalt üht (enamasti siiski mitut) pilli mängida. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay Pavana ja Gagliarda Passamezzo ja Saltarello * Polüfoonia ja homofoonia mõisted Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. Homofoonia on mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv (meloodia), teised on selle saatehääled.
annaabi.ee 
