Kõige lühem on see Saaremaa läänerannikul, pikim aga Haanja ja Pandivere kõrgustikul. Teine tähtis kliimanäitaja peale lumikatte kestuse on lumikatte paksus. See on aga piirkonniti väga muutlik. Ilmneb, et rannikul on lumikate tavaliselt õhem ja kõrgustikel paksem. 1.5. Klimaatilised aastaajad Eestis eristatakse kaheksat klimaatilist aastaaega. Peale kevade, suve, sügise ja talve vaadeldakse klimaatiliste aastaaegadena kevadtalve ja varakevadet ning hilissügist ja eeltalve. Lume sulamise periood on kevadtalv. Selle algus on päev, millest alates valitseb sulailm ja väheneb lumikatte paksus. Kevadtalveks loetakse ka hilisemad talvise lume sulamise järgsed ajutise lumikattega ja külmailmadega kevadised perioodid, juhul kui neid püsiva lumikatte lagunemisest eraldav ajavahemik ei ületa oluliselt nende endi kestust. Pärast lumikatte lõplikku kadumist algab varakevad. Selle jooksul toimub maapinna sulamine ja soojenemine
mm). Pikaajaliste vaatluste alusel on selgunud, et Eestis on suvi viimase saja aasta jooksul pikenenud ligi kahe nädala võrra. Talv, kui püsiva lumikattega periood on lühenenud umbes kuu võrra. Suve pikenemine on toimunud põhiliselt kevade arvelt, mis ise on samuti hakanud saabuma varem. Sügis on nädala võrra pikenenud hilissügise arvelt. Lumise talveilma asemel on hakanud novembris ja detsembris valdama eeltalve ilm, mil külmaperioodid vahelduvad suladega. 18. Läänemere areng enne Kvaternaari. Enne jääaega oli Eesti mandriala meretaseme suhtes kõrgem. Läänemere nõgu oli olemas juba enne jääaega, kui seal voolasid Taani väinade suunas mitmed hiigeljõed. Soome lahe kohal voolas Ürg- Neeva, millesse suubusid Põhja-Eesti jõed. 19. Läänemere arenguetapid Kvaternaaris (iseloomustus). Läänemere nõo lõunaosas oli meri juba paleogeenis. Umbes 110 000 a. t., Hilispleistotseeni algul,
annaabi.ee 
