Käivitustakistus Rk valitakse 10...15 korda suurem ergutusmähise juurdeühendamine mõõdetavale pingele. Kõrgepinges kasut vahelduvvooluringis takistusest, sest ei ole mõeldav jätta ergutusmähist käivituse ajal lihtsalt avatuks ega ka lühistada. voltmeetrimõõtepiirkonnalaiendamiseks ka mõõtetrafosid(eeltakistite korral) Ergutusmähise keerdude arv on suhteliselt suur ja seetõttu indutseerib staatori pöördväli käivitusel (1>=s>0) Võimsuse mõõtmine- alalisvooluringi võimsuse p leiame valemiga p=U I aga lihtsam on mõõta ergutusmähises suure emj., mis avatud ergutusmähise korral võib põhjustada isolatsiooni läbilöögi. Läbilööki elektrodünaamilise vattmeetriga- koosneb elektrodünaamilisest mõõtemehanismist
Et voltmeeter võimalikult vähe mõjutaks ahela tööolukorda, peab tema sisetakistus olema küllalt suur, võrreldes ahela takistusega. Alalisvooluahelais pinge mõõtmiseks kasutatakse magnetoelektrilisi voltmeetreid, vahelduvvooluahelais elektromagnetilisi voltmeetreid. Väikeste vahelduvpingete mõõtmisel annavad paremaid tulemusi elektronvoltmeetrid Mõõtmistel vahelduvvooluahelais tuleb arvestada mõõteriista ja lülituse näivtakistusi. Voltmeetri mõõtepiirkonda laiendatakse eeltakistite ja pingejaguritega. Eeltakisti lülitatakse mõõtemehhanismiga jadamisi Pingejagur koosneb takistite kogumist, mis on valitud nii, et mõõtmisel ei langeks voltmeetri klemmidele pinget, mis ületab riista nimipinge. Kõrge vahelduvpinge mõõtmisel laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda pingetrafoga. Trafo primaarmähis 1 ühendatakse rööbiti võrku, mille pinget on vaja mõõta. Voltmeeter