kujutatud üksikult; silmamõõdu areng). Selleks, et laps saaks tuleks toime koolis, on eelduseks tähelepanu koondamise võime. Mõtestatud taju areng võimaldab alustada teadmiste süstemaatilist omandamist. Kooli minnes peab laps oskama ka pisut arutleda ning leidma nähtusi põhjusi. Sotsiaalne aspekt Sotsiaalse koolivalmiduse oluline näitaja on õppetööks motivatsiooniline valmisolek, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, emotsionaalses eelsoodumuses täita täiskasvanu nõudmisi. Laps lülitub koolis teise sotsiaalsete suhete süsteemi, kus talle esitatakse uusi nõudmisi ja ootusi. (Neare, 1998, 5-7) 2. ÕPPIMINE ENNE KOOLI Tänapäeva ühiskonna kiire areng sunnib lapsi üha varem eesmärgistatud õpikeskkonda. Täiskasvanud suunavad lapsi ka kodus üha enam õppima. Parim vahend, millega laps õpib eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlema, on mäng. Mäng
hoida alla normi ülemise piiri (5...6g), siis on enam-vähem ükskõik, kas soola tarbitakse 7 või 16g. Kahjulik toime sellest eriti ei sõltu. Neljandaks, üle 20g NaCl päevas. Sellesse rühma kuuluvad Põhja-Jaapani elanikud (hüpertoonikuid kuni 30%.) Soola ja kõrgvererõhu seos on eeldatavalt ökogeneetilise olemusega, see tähendab, et osadel isikutel põhjustab toidus olev liigne NaCl hüpertoonia teket, teistel aga mitte. Põhjus on osade inimeste vastavas pärilikus eelsoodumuses ehk teisisõnu geneetilises tundlikkuses. Alati on teatud hulk nn. "soolatundlikke" inimesi ja neid, kes võivad piiramatult soolast toitu nautida. Eelöeldust saab teha kolm järeldust. Esiteks, liigne soolalembus tagab vaid osade inimeste haigestumise hüpertooniasse. Teiseks, selliseid inimesi pole, kes võiksid läbisegi ühtviisi edukalt tarbida nii tulisoolast kui ka vesimagedat toitu. Kolmandaks, ka ühetaoliselt
annaabi.ee 
