7. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aerotanki, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga ning sinna lisatakse õhku, et aktiivmuda oleks pidevas liikumises. Seejärel läheb aktiivmuda järelsetitisse. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, et hoida tagastusmuda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seejärel eemaldatakse liigmuda ning juhitakse eelsetitisse, kus tekib segamuda. Aktiivmuda protsessid jaotatakse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus (ööpäevane lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe), muda vanus (muda viibeaeg biopuhastis), hapnikutarve ja mudaindeks (muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe) 8. Reovete anaeroobne puhastamine Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad
tagada võimalikult efektiivne puhastus. Kokku kogutud prügi ladestatakse hiljem prügimäel. Seejärel juhitakse reovesi liivapüünisesse, kus reovee liikumiskiirust vähendatakse piisavalt, et hakkaksid settima 0,1–1 mm suurused rasked osakesed, nagu liiv ja väiksed kivid. Mõnes reoveepuhastusjaamas pestakse kogutud liiv puhastatud reoveega ning kasutatakse näiteks tänavate liivamiseks. Pärast liivapüünist liigub reovesi eelsetitisse, kus vee liikumiskiirust vähendatakse niivõrd palju, et mittelahustunud osakesed suurusvahemikus 0,1–1 mm vajuvad gravitatsiooni jõul setiti põhja, kus nad kraabitsate abil eemaldatakse. Eelsetitis on võimalik ka korjata kokku veepinnale tõusnud rasv ja õli. Mehaaniline puhastus on vajalik, et tagada pumpade ja teiste seadmete korrasolek, ühtlasi suureneb järgnevate puhastusprotsesside efektiivsus. Mehaanilise puhastuse käigus väheneb
annaabi.ee 
