maksis linnale makse. Linnadel oli vaja tööjõudu ja uusi elanikke. Talupojad kippusid linna parema elujärje peale, vähe on neid kes tahavad elada teiste alluses ja nende seisund maal hakkas raskenema ning lähenema pärisorjusele. Usun, et enamik talupoegi tahtsid olla vabad mehed, aga selleks pidid nad olema suutelised end aasta ja üks päev varjama. Olnud sellega hakkama saanud, tagas linn neile vabaduse kuid eelseisundis olid ikkagi linnakodanikud, kelle sest tõusid esile rikkad kaupmehed ja pankurid. Vabadusel oli hind, mõni ei saanud hakkamagi linnas. Vähemalt sai ta end vabana tunda. Mõisnikele muidugi ei meeldinud, et talupojad nende juurest ära põgenesid ja üritasid sellele piiri panna: Põgenenud talupoegi hakati trahvima, kehtestati ,,Mees või välg" põhimõte, mille järgi pidi põgenenud talupoja vastuvõtnud mõisnik talupoja kas tagasi tooma või ära maksma
Ühe v teise staatus s6ltus selles kummal pool myyri ta asus kas seal mida kaitsti v seal mis piiramise ajal ohviriks toodi. Keskaegne linn koosneskitsaste kylatänavate läbikäikude ja siseõuede võrgustikuks. Paljud tänavad olid nagu koridorid. Majade uhkmead kyljed olid tänavapoole. Keskaja inimene armastas eredaid värve(kuldset ja punast). Keskaegsel linnal oli enamasti 2 tunnust linnamüür ja linnaõigus. Eelseisundis olid linnakodanikud kelle seals t6usid esile rikkad kaupmehed pankurid ja linnaaristrokraadid(patritsiaat) Linnade majandus Enamikes linnades oli tsunftisundus st seda et ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud ühe v teise k2sitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, mis määratles ka stunfti hierarhia-õpipoiss sell meister. Tsunfti eesotsas oli meistrite seast valitud vanem. 1220 aastatel t6usis läänemerekaubanduses eseile lübecki vabalinn
annaabi.ee 
