analoogilised muutused. Samad olid sagely ka ettekandjad. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunu esitused kirikus, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Klassikaline muusika kitsamas tähenduses on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk, klassitsistlik või eelromantistlik muusika. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas. Oratooriumis muutub tähtsaks "maitse". Muusika on komponeeritud eelkõige kuulaka meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks. Nii muutus kõige tähtsamaks muusikas selgus ja puhtus. Romantismiajastul oli oratooriumile iseloomulik väljendusrikas meloodia. Oratooriumides muutusid valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Harmoonia oli väga
2 muusikat, mille kaunisus on püsiv ja mis ei aegu. "Klassikaline muusika" on ka tuletatud üldmõiste, mis hõlmab kõnekeeles muusikat, mida soovitakse vastandada kergele või populaarsele või levimuusikale. Eesti keeles kasutatakse selles tähenduses ka mõistet "süvamuusika". Selles töös on aga käsitletud klassikalist muusikat kui, mis on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk-, klassitsistlik või eelromantistlik muusika, mille põhilisteks vormideks kujunesid sonaat-sümfooniline tsükkel ja instrumentaalkontsert. Klassitsistliku muusika tuntumateks esindajateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsismiajastu muusika Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündinud uutest vooludest. Ajavahemikku 1720-1760 võiks pidada üleminekuajaks,
annaabi.ee 
