Ent Hugo Treffner pole üksnes koolimees. (Ka koolmeister Treffner oli kord koolipoiss.) Täna austame isikut, kelle energial oli määratud otsida väljapääsu ärkamisaegse tõusu ja venestuse pealetungi aegadel. Treffner oli tolleaegse "universalistina" tegev niihästi Eesti Üliõpilaste Seltsis, Aleksandrikooli peakomitees, Eesti Kirjameeste Seltsis kui muudes vältimatutes Eesti "eelriiklikes" institutsioonides. Mulle meeldiks "eelriikliku" asemel kasutada sõna "maariiklik". Nendest maariiklikest organisatsioonidest kasvas välja iseseisev Eesti riik. Riik, nagu põld või mets või ülikool ei sünni üleöö ühest suletõmbest. Ta oli. Ta kasvas. Ta küpses. Ja lõpuks sündis riigiks. Kuid täna ja siin tahan ennekõike öelda: Eesti maariiklikud organisatsioonid põhinesid ikkagi sellelsamal kaksikalusel: Eesti kodul ja koolil. Hoidkem oma kodu ja kooli. Hoidkem õpetajat ja koolijuhti. Hoidkem oma suurmehi.
Muhamed andis usu alusena raamatu. Õigusel oli islamis põhjapanev tähendus, õiguse tõlgendamineja rakendamine oli religioosne ülesanne. Selline õigus oli figh.-õigusteadus, õiguslik õpetus. Euroopa on kogenud kolme üksteisest väga erinevat püha õigust, millele on ühine see, et nad põhjendasid oma olemasolu pühade raamatutega ning ei leidnud oma algupära mitte eelaegades, vaid jumalikus kehastamisaktis. Juudi, kristlik ja islami õigus. Kõik need rõhutasi õiguse üle ja eelriikliku iseloomu. Juut on see, kes on sündinud juudi soost emast. Kõik Allahi käsud nõuavad ühesugust kehtivust. Õigus määratletakse selges vahetegemises fides ja ratio , usus ja mõistuse vahel. Usk ütleb, mis on Allahi tahe ja õigus. Mõistus ei pea tõestama selle mõistlikkust. Islami õigus on kohustusõpetus. Käitumine võis olla kas kohustuslik, soovitav, kahtlane, keelatud või neutraalselt lubatav. Oli neli õigusallikat: Koraan, Sunna, analoogia ja konsensus
Muhamed andis usu alusena raamatu. Õigusel oli islamis põhjapanev tähendus, õiguse tõlgendamineja rakendamine oli religioosne ülesanne. Selline õigus oli figh.-õigusteadus, õiguslik õpetus. Euroopa on kogenud kolme üksteisest väga erinevat püha õigust, millele on ühine see, et nad põhjendasid oma olemasolu pühade raamatutega ning ei leidnud oma algupära mitte eelaegades, vaid jumalikus kehastamisaktis. Juudi, kristlik ja islami õigus. Kõik need rõhutasi õiguse üle ja eelriikliku iseloomu. Juut on see, kes on sündinud juudi soost emast. Kõik Allahi käsud nõuavad ühesugust kehtivust. Õigus määratletakse selges vahetegemises fides ja ratio , usus ja mõistuse vahel. Usk ütleb, mis on Allahi tahe ja õigus. Mõistus ei pea tõestama selle mõistlikkust. Islami õigus on kohustusõpetus. Käitumine võis olla kas kohustuslik, soovitav, kahtlane, keelatud või neutraalselt lubatav. Oli neli õigusallikat: Koraan, Sunna, analoogia ja konsensus
annaabi.ee 
