· Detaileelarvestamine ühikhindade alusel · Nende meetodite korral tuleb hoonesisene tehnoloogia; nt: liftid, eskalaatorid ja välised insenervõrgud nt: teed, platsid ning haljastus, arvestada eraldi. 1.7.Kirjelda eelarvestamise konstruktiivelementide mahtude alusel põhimõtet. · Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem. · Ehitis jagatakse mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks, lähtudes koostatud eelprojektist. · Nt: kandvad seinad, katuse konstruktsioon jne. · Nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused. 1.8.Kirjelda ruumide maksumuse määramine põhimõtet. · Selle meetodi idee seisneb iga ruumi maksumuse leidmises tema põrandapinna ühikule. · Tavaliselt valitseb tihe seos viimistluse, mugavusklassi, lagede ja seinte maksumuse ning selle ruumi otstarbe vahel.
on, et see kujuneb iga korruse välisseinte vahele jäävate põrandapindalade summast. Ruumi jäävate kandvate karkassipostide mõõtmeid ei arvestata, kuigi põrandapind arvutatakse ehitiste siseseintest. Seega, meetod arvestab hoone netopinnaga. · Eelarvestamine konstruktiivelementide mahtude alusel - Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem. Käesoleva meetodi korral jaotatakse ehitis mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks, lähtudes koostatud eelprojektist. Konstruktiivelement on ehitise osa, mis täidab ehitises alati sama funktsiooni ja neid võib vaadelda ehitusprojektis tinglikult eraldi (näiteks; kandvad seinad, katuse konstruktsioon). Nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused. Mõõtühikutena kasutatakse vastavate konstruktiivelementide (n. välispiirete pindala), ehitise osa (nnäiteks tüüpkorruse arv) või tehnovõrkude pikkust, vms mõõtühikuid, mille
annaabi.ee 
