Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eelpostid" - 3 õppematerjali

Otepää kõrgustik
10
doc

Otepää kõrgustik

Üksnes edelas ühendab see samakõrgusjoon Otepää kõrgustikuga ka Karula kuplistiku ning loodes joonistab kõrgustikust eraldi asetsevana välja kõrgema ala Rõngust lõuna pool. Oma kõrguse ja maastikulise ilme järgi kuulub viimane siiski Otepää kõrgustiku juurde. Rõngu ümbrusega analoogiliselt loetakse kõrgustiku juurde Vastse-Antsla--Vaabina ümbrus, mida kõrgustiku põhiosast eraldab Urvaste ürgorg. Kõrgustiku väiksema ulatusega «eelpostid» on Sirvaku ja Voorepalu ümbrus. Kõige suuremaks Otepää kõrgustiku «eelpostiks» on aga põhja-loode poole jääv ja kõrgustikust Elva ürgoruga eraldatud Vellavere ümbrus. Väiksemate kõrguste tõttu ei ole teda loetud Otepää kõrgustiku külge kuuluvaks. Tema ühendamine Otepää kõrgustikuga samasse suuremasse maastikulisse ühikusse oleks küllalt põhjendatud. Sama probleem kerkib ka Karula kuplistiku puhul.

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
52 allalaadimist
Rändeülemineku teooria
8
doc

Rändeülemineku teooria

samuti see, mis puudutab spontaanseid muutusi sündimuskäitumises, mis tulenevad rahvastiku survest, on alles hakatud kokku panema ja hindama. Esialgsed vastused väikese peremudeli võimaluste kohta enne täielikku moderniseerimist saavad peagi olema kättesaadavad. Rändeülemineku II faasi või terviseülemineku faasi B ruumiline areng ei ole üksnes väljapoole ühest isoleeritud keskusest. Arenenud maades, regionaalsed ja riiklikud metropolid, tunduvat toimivat nagu arenenud eelpostid moderniseerimisprotsessi eel. Nendes linnades toimub liikumine rände suurenemise ning surmapõhjuste kontrollimise suunas ja sealt edasi traditsioonilise ühiskonna 1 faasi maapiirkondadesse. Seejärel vähenev sündimus liigub samuti ruumiliselt kui ka sotsiaalselt allapoole. Selle protsessi eeltingimused teostuse osas ei ole üldse selged. Edasiseks töö selle hüpoteesiga oleks vaja täpsustada täpseid jälgi, mida järgivad arenenud

Geograafia → Demograafia
82 allalaadimist
Keltide muistne kultuur ja usund-Kordamisküsimused
18
doc

Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused

sõjaretke ette. 43 sõjaretk algas, väejuht oli Aulus Plautius. Põhijõud maabusid praeguses Kenti krahvkonnas, lisajõud mõnevõrra eemal. Britid ei hakanud maabumisele vastu, vaid ootasid vägede Medway jõeni jõudmist. Enne otsustavast lahingut olid Claudiuse luurajad kindlaks teinud, et britid on ebausklikud. Vahetult enne koitu liikusid väikesed väeosad udus ringi, kohutavaid hääli tehes ja maskid ees. See hirmutas brittide eelpostid ära. Claudiusel olid veel kaasas elevandid, mida britid varem näinud polnud. Keldid taganesid katuvellaunide pealinnast Camulodunumist edasi, Claudius sisenes sinna pidulikult. Ta autasustas liitlasi ja kinnistas suhteid sõltlaskuningriikidega. Edasised vallutused läksid lihtsalt. Aulus Plautius jäi prokuraatoriks. 47 lõppes Plautiuse ametiaeg, selleks ajaks oli Ida- ja Kagu-Ingl Rooma kontrolli all.

Teoloogia → Keltide muistne kultuur ja...
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun