Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat Raul Naaritsa käsitluses vanimaks õiguslikuks kriteeriumiks, mille alusel õigus jaotati era- ja avalikuks õiguseks oli nn. Materiaalne e. huviteooria. Huviteooria põhineb vana- rooma õigusteadusel. Rooma eraõiguse defineerimisel võtame aluseks Rooma juristi Ulpianuse määratluse avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku isikuga. Nagu juba eelpooltodudt nähtub, et kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse, kui aga õigussuhe puudutab kahte eraviisiliselt tegutsevat võrdse õigusliku staatusega subjekti, siis leiavad rakendamist eraõiguse normid. Samas on siin ka erandeid, esineb ka avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid (N: PS§ 17 Sätestab, et kellegi head nime ei tohi teotada). Kuid erandina on mõned eraõiguse normid on lähtuvalt avalikest huvidest( vanemlik võim perekonnas)
46. Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat Raul Naritsa käsitluses vanimaks õiguslikuks kriteeriumiks, mille alusel õigus jaotati era- ja avalikuks õiguseks oli nn. Materiaalne e. huviteooria. Huviteooria põhineb vana-rooma õigusteadusel. Rooma eraõiguse defineerimisel võtame aluseks Rooma juristi Ulpianuse määratluse avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku isikuga. Nagu juba eelpooltodudt nähtub, et kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse, kui aga õigussuhe puudutab kahte eraviisiliselt tegutsevat võrdse õigusliku staatusega subjekti, siis leiavad rakendamist eraõiguse normid. Samas on siin ka erandeid, esineb ka avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid (N: PS§ 17 Sätestab, et kellegi head nime ei tohi teotada). Kuid erandina on mõned eraõiguse normid on lähtuvalt avalikest huvidest (vanemlik võim perekonnas)