7. Kuidas iselomustada keskaegse linna kodanikku? Millega tegelesid linnakodanikud? Keskaja inimene pidi olema kohanemisvõimeline, linnades ei olnud eriti privaatsust, perekonnad olid väiksemad, abielu= sotsiaalne võit. Kõlblusprobleeme tekitas suur vallaliste osakaal linnades. Põhitegevused olid käsitöö ja kaubandus, veekogude läheduses ka kalastamine. 8. Keskaja lõpuks kujunes kaks suuremat kaubanduspiirkonda: Vahemere-kaubandus ja Hansakaubandus. Iseloomusta eelpoolnimetatuid: missugused piirkonnad olid sellesse haaratud? Missuguste piirkondadega kaubeldi? Misugune osa oli Eesti linnadel? Hansakaubandus Lääne ja Põhjamerd hõlmav ala. Hiilgeaeg oli 14. sajnandil, kui sinna kuulus enamik Londoni-Novgorodi joonele jäävaid sadamalinnu. Hansalinnade hulgas olid ka tänapäeva Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Esimesed moodustasid olulised kaubanduslikud tuiksooned. Vahemere-kaubandus Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrika alad
rumaluse näitamine, õnn kaasa soovimine, valetamine - sõltuvad kultuurikontekstist tehnilised- lähtuvad elukutsetest, kasutatakse näiteks laadimistöödel, ehitusel, tuletõrjes, telestuudios jne. kodeeritud kurttummade keel, meremeeste lipusignaalid, hipodroomil kihlveovedajate zestid jne. Eelpoolnimetatuid loetakse esmasteks zestideks, kuid on ka veel liitzestid ühendatud on miimika, hääl , liigutus jne. Koosnevad põhielemendist, võtmeelemendist ja võimendajast. jäänukzestid pöidla imemine, küünte närimine, kägarpoosi võtmine jne. rütmurid kõne ilmestamiseks, ka zesti rütmiks
annaabi.ee 
