Ft=20 kN =14 mm b=300 mm i=2 polti Lahendus: Plaadi voolavuspiir ReH=235MPa Poldi ReH= Keerme samm P= 1,5 mm Lubatud tõmbepinge poldile: Fµ = 1,2 Ft = 1,2 20 10 3 = 24kN 1,2 Ft 1,2 20 10 3 Eelpingutus F p = = = 80kN iµ 2 0,15 Farvutuslik = 1,3 F p =104kN Tugevustingumusest: 4 Farvutuslik 4 104 10 3 d1 = = 0,020mm [ ] tõmme 341 10 6 Plaadi tugevus tõmbele: kN Ülesanne 2.2. Arvutada konksu keermetatud osa keerme nimiläbimõõt. Maksimaalne tõstekoormus F. Koormus on muutuv. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9
b) Ristuva rihmaga ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed, kuid pöörlevad vastassuunas. c) Poolristuva rihmaga ülekannet kasutatakse kiivate võllide puhul. d) Juhtrullidega ülekannet kasutatakse samuti kiivate võllide puhul, kusjuures rihma liikumissuunda muudetakse juhtrullidega. 3.2 Kiilrihmülekanne Kiilrihmadega ülekanne on samade mõõtmete puhul suurema kandevõimega. Nende eelpingutus võib olla väiksem ja seega on väiksem ka koormus laagritele ja võllidele. Ülekandes on 1- 6 rihma. Valmistatakse samasuguse ristlõikekujuga kuid erinevate mõõtmetega kiilrihmu. Mitmik- e. polükiilrihmad on midagi lame- ja liitkiilrihmade vahepealset. Mitmikkiilrihm tagab kogu rihma ühtlase koormuse ning on selle tõttu kiilrihmülekandest kompaktsem või siis suurema kandevõimega. Kiilrihmadel on vähendatud veovõime ja nad vajavad suuremaid rihmarattaid.
lamerihmülekanded kiilrihmülekanded ümarrihmülekanded Kõige rohkem kasutatakse lame-(võllide suure vahekauguse korral - kuni 15m) ja kiilrihmu(rööpsete võllide ja väikesmate vahemaade korral). Rihmülekande elemendid ja iseloomustus. Enamasti koosneb rihmülekanne kahest rihmarattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. Vedavalt rattalt rihmale ja rihmalt veatavale rattale kantakse liikumine üle hõõrdumise abil. Läbilibisemise vältimiseks tuleb rihmale anda piisav eelpingutus. Rihmaväike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kasutada võllide igasuguse asetuse juures. Eelistena võib veel nimetada ülekande lihtsust ja töökindlust, järskude koormuse muutuste sumbuvust rihma elastsuse tõttu ja müratut tööd. Veerelaagri koostisosad. Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. Laagrite otstarve.
15m) ja kiilrihmu(rööpsete võllide ja väikesmate vahemaade korral). 63. Rihmülekande elemendid ja iseloomustus. Enamasti koosneb rihmülekanne kahest rihmarattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. Vedavalt rattalt rihmale ja rihmalt veatavale rattale kantakse liikumine üle hõõrdumise abil. Läbilibisemise vältimiseks tuleb rihmale anda piisav eelpingutus. Rihmaväike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kasutada võllide igasuguse asetuse juures. Eelistena võib veel nimetada ülekande lihtsust ja töökindlust, järskude koormuse muutuste sumbuvust rihma elastsuse tõttu ja müratut tööd. 64. Veerelaagri koostisosad. Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi
Lamerihmad on valdavalt jätkatavad ning valmistatud kas nahast (hea haardavus, elastne), puuvillast kootuna (odavam, elastne, ei ole ilmastikukindel), puuvillkangast kummeerituna (on ilmastikukindel, hea haarduvusega, kuid mõnevõrra jäigem ja ei talu õli), villane kootud (eriti elastne ning talub hapete ning leeliste auru), sünteetilisest materjalist eriomadustega rihmad. Kiilrihmadega ülekanne on samade mõõtmete puhul suurema kandevõimega. Nende eelpingutus võib olla väiksem ning väiksem on seega ka koormus laagritele ja võllidele. Ülekandes on 1 – 6 rihma. Valmistatakse samasuguse ristlõike kujuga, kuid erinevate ristlõikemõõtmetega kiilrihmu. Mitmikkiilrihm tagab kogu rihma ühtlase koormatuse ning on selletõttu kiilrihmülekandest kompaktsem või siis suurema kandevõimega. Ümarrihma kasutatakse väikeste võimsuste ülekandmiseks, enamasti seadmetes ja aparaatides.