Ternespiimas sisalduvad kõik kasvamiseks vajalikud ained, mis aitavad ka imiku seedekulgla küpsemisele kaasa ning hoiavad ära allergia ja intolerantsuse teket. Kahe kuni nelja päeva pärast suureneb piima kogus ning rinnad on piima täis, see on täispiim. Rinnapiima koostis muutub pidevalt ning juba hiljem võib eristada eelpiima ja lõpupiima. Eelpiima on palju ja see on sinakas. See sisaldab palju valke, laktoosi ja teisi toitaineid. Eelpiim rahuldab imiku veevajadust kuni 6. elukuuni. Kui laps saab palju eelpiima, siis ei vaja ta vett ega muid jooke ka kuuma ilmaga. Lõpupiima ehk järelpiim on valkjas ja lapsele magustoiduks. Lõpupiim sisaldab rohkem rasva. Viimane on imiku oluliseks energiaallikaks. Seepärast on tähtis, et imetamist ei lõpetataks liialt varakult. Lõpupiimas on ka rohkelt K-vitamiini. Ema toitumine raseduse ajal
toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Rinnaga toitmine on oluliselt tähtsam, kui vaid lapsele rinnapiima andmine. See loob aluse ema ja lapse vaheliseks suhtlemiseks. Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest. Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma, võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab organismil kohandada piimatootmist vastavalt lapse organismi vajadustele. Sünnituse järel toodab rind umbes nädala jooksul ternespiima, millele järgneb üleminekupiim ning umbes kuu vanune tita hakkab saama täispiima. Kui ema plaanib