mõtlemist, põhiliselt oma laste põhiselt. Ta väitis, et laste mõtlemine on erinevatel etappidel kvalitatiivselt erinev ja põhimõtteliselt erineb täiskasvanust. Ta tõi välja neli mõtlemise etappi lapse mõtlemises: 1) Sensomotoorne etapp 0-2 eluaastat põhitegevus on liikumise kaudu uusi asju õppida (katsuda, maitseda jt) ning see on kui mõtlemise vundament (mida rohkem saab laps teadmis hankida, seda normaalsemalt tema mõtlemine areneb); 2) Eeloperatsioonide etapp 2-7 eluaastat tähtsaim on keele areng, lapsed hakkavad rohkem keelt kasutama; 3) Konkreetoperatsioonide etapp 7-11 eluaastat hakkavad kujunema üldmõisted, lapse mõtlemine hakkab põhinema loogika reeglitel; 4) Formaaloperatsioonide etapp 11-15 eluaastat laps hakkab lõplikult mõtlema loogikast lähtuvalt ja tekib ka abstraktne mõtlemine. Pärast neljandat etappi oma olemuselt on inimese mõtlemine välja arenenud ja sisuliselt enam muutusi ei toimu juurde tuleb
Lapsel areneb jne). kinnihoidmine ja väljutamine. algatusvõime, kus ta mõtleb välja uusi asju või on ülekaalus Rahuldus saadakse anaalsest ebaõnnestumine. Sihikindluse periood. Preoperatiivne (preoperantne) piirkonnast. ehk eeloperatsioonide tase Usinus (töökus) või alaväärsus (6 aasta puberteet) laps õpib (tegevuseelne areng) 2 7 a. Falliline (3 6 aastane) see aeg kultuuriväärtusi ja tundeid või tajub enda alaväärsust Lapse areng on mõjutatud on “pere romantika”, kus kultuurikeskkonnas. Vilumuste kujunemise periood
annaabi.ee 
