Esimese karjatamisringi läbiviimiseks on 2 võimalust: karjamaa kiiresti karjatada või karjatatakse Eesti suhteliselt niiske kliima ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa rahulikult vastavalt rohu tagavarale. Rohu ülekasvamise vältimiseks ja 2 karjatamisringi saagi saamiseks Eestis on asendamatu ja mitmekülgne: võimaldavad toota loomadele täisväärtuslikku põhisööta, tuleb teha osades koplites eelniitmine. Kogu karjamaa peaks olema kas karjatatud või eelniidetud 10-ndaks säilitavad ja tõstavad mullaviljakust. Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku ja säästavad juuniks. suuri kulutusi mineraalsetele lämmastikväetistele. Rohumaakooslused on nn. bioloogilisteks filtriteks Karjatamise viisid keskkonnareostuse vähendamisel, eriti veekogude ümbruses Rohumaataimi kasut. Erineva otstarbega 1) Süsteemitu ehk vabakarjatamine
maadel välja kujunenud küllalt kindel liigiline koosseis Hooldamine. -järelniitmine -soodustab ädala kasvu, võrsumist, kamara tihenemist, vähen- dab umbrohtumist -niitmine teha 2-3 päeva peale karjatamist, 5-6 cm kõrguselt, rootorniidukiga -niitmise vajadus - 2-3 korda suve jooksul (tähtis mai, juuni) -kui rohtu vähe jääb maha; rohtu palju loomadele haljassööt -eelniitmine -kui kogu pinda ei jõua kevadel õigel ajal karjatada lasta veidi kasvada (sobivasse kasvufaasi) ja teha silo; -ka haljassöödaks -äestamine -kevadel eelkõige need, kus on mutimullahunnikud või mida on väetatud -kasvuaegne äestamine ei ole soovitav - määrib rohtu -äestada 2 korda risti (karjamaaäke) -äestada ei tohi üleskerkinud taimedega karjamaad
annaabi.ee 
