Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament – Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab ette vaimulik altarirituaali käigus ning sakrament jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Armulaud on kristlase jaoks Issanda söömaaeg. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Lõpetus – armulauale järgneb vaikus järelemõtlemiseks, süvenemiseks ja palvetamiseks. Seejärel palvetab preester terve koguduse nimel lõpupalve, tänades Jumalat kuuldud Sõna ja vastuvõetud armulaua, s-t. kogu missa eest. Missa lõppeb rahu soovimisega. Tavaliselt kogudus laulab seejärel lõpulaulu.
Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo't altaril ohverdamisega, mis ongi teise osa keskseks toiminguks. Kõige vanemad missaosad on Kyrie, Gloria ja Sanctus, neid tunti juba varajase kristluse ajal. Kyrie on ainuke missa osa, mille sõnad on kreekakeelsed, samas kui teised on ladina keeles. Credo, mille aluseks on Nikaia usutunnistuse (325. a) tekst, lisandus missasse alles 11. sajandil
annaabi.ee 
