vastandavaks. Selle teose kogu 12 tsükli (raamatu) on kesksel kohal on luuletaja, kelle rolli üle Goethe pikemalt mõtiskleb. Tema ideaalis on luuletaja tark, vabameelne isiksus, kes kuulub kõrgema vaimu väljavalitute sekka. Erinevalt oma kaasmaalastest romantikutest hoidus Goethe ülemäärasest müstikast ja irratsionaalsusest. Üsna tihti on tema selleaegses luules aforistlikke ja humoristlikke jooni maandamaks paatost. Luuletuses ,,Eelmaik" vihjab Goethe, et kui kaunis uus noorus paradiisis ka ei ootaks, on vaja nooruslikku eluindu ja armastust juba siinpoolses elus. Üldse laienes Goethe hilisluules filosoofiline rõhk. Goethe jäi elukõiksust ja inimest selle osana jaatama elu lõpuni. Johann Wolfgang Goethe suurteoseks sai ,,Faust", mille I osa ilmus 1808. aastal ja äratas laia tähelepanu. Kakskümmend aastat hiljem oma kõrges eas jätkas ta selle teose kirjutamist. II
1631. A. vastlakarnevali ajal valivad paljud Itaalia linnad gilgige karvenalirongkäigu teemaks astronoomia. Nälginud rändnäitlejate paar viieaastase tütarlapse ja rinnalapsega tuleb turuplatsile, kus rahvas, osalt maskides, vastlarongkäiku ootab. Näitlejatel on kaasas pambud, trumm ja muud rekvisiidid. 10) Esitatakse uut sisseostetud laulu mille pealkirjaks on ,,Härra õuefüüsiku Galileo Galilei hirmuäratav õpetus ja hirmuäratavad vaated ehk tuleviku eelmaik". Maa käib ümber Päikese! Galileo Galilei, piiblihävitaja! (vali naer rahva hulgas.) 1633: Inkvisitsioon kutsub maailmakuulsa uurija Rooma. Medicite palee eestuba ja trepp Firenzes. Galilei ja tema tütar ootavad suurhertsogi jutule pääsemist. 11) Trepist tuleb alla Gaffone, ülikooli rektor. Ta kohkub Galileid märgates ja möödub mõlemast jäigal sammul, pea kramplikult kõrvale pööratud, vaevalt noogutades. Galilei kurdab halva
annaabi.ee 
