Kui taolisel võimendil tekib tarbija poolel katkestus ( tähendab Rt võrdub lõpmatusega), siis pöörab koormussirge horisontaalseks, ning signaali negatiivsel poolperioodis indutseeritakse primaarahelas väga kõrge emj, milline liitudes toiteallika pingega võib põhjustada nii lõppastme transistori, kui ka väljundtrafo läbilöögi. Vaadeldud lõppvõimendi puuduseks on suhteliselt madal kasutegur, mis ei ületa reeglina 30%-i, ka töötab väljundtrafo alalisvoolulise eelmagneetimisega, mille põhjustab kollektorvoolu alaliskomponent ja see eelmagneetimine halvendab trafo magnetahela tööd ja selle kompenseerimiseks tuleb trafo südamik valida suurem. Tulemusena kasutatakse selliseid lihtsaid lõppvõimendi lülitusi ainult mõnevatiste väljundvõimsuste korral. 1.9.2. Vastastaktlülituses lõppvõimendi Vastastaktlülituse põhimõte seisneb selles, et signaali erinevad poolperioodid
gu sõlmedesse ülikõrgepingelistes õhuliinides genereeritud liigse reaktiiv- võimsuse kompenseerimiseks. Nad võivad olla lülitatud võrku ka alajaama trafode alampinge poolel. Reaktori tarbitav reaktiivvõimsus on määratud tema induktiivjuhtivuse B R ja pingega Q R = B RU 2 (3.10) Sellised reaktorid võivad olla reguleeritavad − näiteks reaktorid ferromagnet- südamiku eelmagneetimisega. Staatilise reaktiivvõimsuse allika all mõeldakse tavaliselt reaktiivvõimsuse kompensaatorit, mis koosneb kondensaatorpatareist ja sellega rööbiti ühenda- tud reaktorist, millel on pidevalt reguleeritava eelmagneetimisega südamik. Reguleerimise pidevus võidakse saavutada näiteks ka kondensaatorpatarei ta- litluse türistorreguleerimisega. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi
võrdub lõpmatusega), siis pöörab koormussirge horisontaalseks, ning signaali negatiivsel poolperioodil indutseeritakse primaarahelas väga kõrge emj, milline liitudes toiteallika pingega võib põhjustada nii lõppastme transistori, kui ka väljundtrafo läbilöögi. Vaadeldud lõppvõimendi puuduseks on suhteliselt madal kasutegur (astme kasuteguri all mõistetakse väljundvõimsuse ja tarbitava võimsuse suhet), mis ei ületa reeglina 30%-i, ka töötab väljundtrafo alalisvoolulise eelmagneetimisega, mille põhjustab kollektorvoolu alaliskomponent ja see eelmagneetimine halvendab trafo magnetahela tööd ning selle kompenseerimiseks tuleb trafo südamik valida suurem. Tulemusena kasutatakse selliseid lihtsaid lõppvõimendi lülitusi ainult mõnevatiste väljundvõimsuste korral. 7.4.2. Vastastaktlülituses lõppvõimendi Vastastaktlülituse põhimõte seisneb selles, et signaali erinevad poolperioodid
signaali negatiivsel poolperioodil indutseeritakse primaarahelas väga kõrge emj, milline liitudes toiteallika pingega võib põhjustada nii lõppastme transistori, kui ka väljundtrafo läbilöögi. Vaadeldud lõppvõimendi puuduseks on suhteliselt madal kasutegur (astme kasuteguri all mõistetakse väljundvõimsuse ja tarbitava võimsuse suhet), mis ei ületa reeglina 30%-i, ka töötab väljundtrafo alalisvoolulise eelmagneetimisega, mille põhjustab kollektorvoolu alaliskomponent ja see eelmagneetimine halvendab trafo magnetahela tööd ning selle kompenseerimiseks tuleb trafo südamik valida suurem. Tulemusena kasutatakse selliseid lihtsaid lõppvõimendi lülitusi ainult mõnevatiste väljundvõimsuste korral. 7.4.2. Vastastaktlülituses lõppvõimendi Vastastaktlülituse põhimõte seisneb selles, et signaali erinevad poolperioodid võimendatakse
annaabi.ee 
