Juuli algul läks nende kontrolli alla suurem osa Lõuna-Pärnumaast. Lätist hangitud relvade toel mindi kodukandi kaitseks "sõtta" tervete külade kaupa, vanaisast kuni lapselapseni. Iseloomulikuks näiteks on sündmused Kilingi-Nõmmel, mis 3. juulil 1941. aastal metsavendade kontrolli alla võeti. Vastupanu juhtis Vabadussõja sangar P. Lilleleht. Kuigi metsavennad olid nõrgalt relvastatud otsustati lahing vastu võtta. Nad varitsesid linna lähedal Liivamägedes. Lasknud punaste eelluure läbi, viskasid nad granaadi kolonni ees sõitnud autobussile. Buss paiskus kraavi ja peatas kolonni. Lahingu algul kandsid punased suuri kaotusi, aga toibusid kiiresti ja hakkasid metsavendi tagasi suruma. P. Lilleleht sai haavata. Viimsel hetkel jõudis metsavendadele appi Mõisaküla privaatvalvurite juhitud abivägi, kes ründasid punaväelasi selja tagant. Paanikas põgenesid hävituspataljonlased lahinguväljalt. 5
Mõõtmistulemused on võimalik esitada kas kaardil värvidega, vormistatuna tabelina või profiilina. Lisaks jääteel tehtavatele jää paksuse mõõtmistele on võimalik teha maaradariga ka nn jää paksuse eelluuret, kus näiteks laiem koridor mõõdistatakse radariga uuritava koridori servade vahel mööda sik-sakilist profiilijoont. Selliselt mõõtes eristuvad uuritavas koridoris suurema ja õhema jää paksusega piirkonnad. Tundmatutes jääoludes tehtava eelluure tegemiseks saab turvalisuse tagamiseks radari paigutada lumesaani taha või ATV-le. [5] 3.4.4. Tehnovõrkude, maetud konstruktsioonide ja tühimike ostimine Maa-aluste objektide otsimiseks ja lokaliseerimiseks tehakse radarimõõtmised paralleelselt või ristuvalt paiknevatest mõõtmisradadest moodustuva uuringuvõrguga. Selliselt mõõtes on võimalik kontuurida otsitav objekt ja andmete töötlemisel saab objekti orienteeruvad piirjooned kanda plaanile. [5] 3.5. Teepildisüsteem
annaabi.ee 
