kolmas tegelane, kellele esimesed kaks külla lähevad. Lugeja huvi ja pinge on saavutatud ja kestavad sealtmaalt loo lõpuni. Teoses esineb anakrooniaid: prolepsis, ehk ettevaade leiab aset juba loo alguses, nagu eespool toodud tsitaadist välja lugeda saab on jutustaja ette öelnud, millise alatooniga sündmused aset leidma hakkavad. Loo tegelaste puhul esineb analepsis ehk tagasivaated: kaks tegelast meenutavad möödunud sündmusi oma elust. Nii annab jutustaja lugejale edasi tegelaste eellugusid. Näiteks meenutab peategelane Jaan oma vanaonu juubelit, põimides selle käesolevasse hetke ja lootes, et eelolev vanatädi sünnipäev sarnaneb olnule. Vanatädi meenutab karme lugusid oma elust, mis näitab, mispärast on ta nii umbusaldava suhtumisega, et lukustab ukse ning võtab võtme enda kätte. Minu arvates ei ole aru saada, et ajaline distants tekstis aset leidnud sündmuste ja jutustamise vahel oleks väga pikk, sest lugu on kirjutatud lihtminevikus
Peagi saab ta Liivi Ordu alad endale lääniks. Suudab konflikte vältida, kuid ise uuendusi ette ei võta. Reformatsiooni küsimus Plettenberg oli veendunud katoliiklane. Plettenbergi järglased pole veendunud katoliiklased( nt oli ka luterlasi). Plettenberg suuris ennast kehtestada Venemaa suhtes ja suutis nende agressiooni peatada. Toimub laostumine ja moraali langus. Kaot side maahärraga, kes hakkaad ajama iseseisvat poliitikat. koadjuutorivaenus- Üks Liivimaa sõja eellugusid. 1534 a A. von Hochenzolleri noorem vend Wilhelm määratakse tllase Riia piiskopkonna koadjuutoriks. 1539 Wilhelm sai Riia peapiiskopiks. Oli ka Sigmund II Augusti( Poola valitseja) nõbu. Wilhelmi ametisse tõstmine ärritas ordut. W sattus õige pea rahalistesse raskustesse. 1554 W otsustab endale kutsuda koadjuutorii, Magdeburi hertsogi poja Cristophi (1556 jaan). See, et ta veel ühe ilmaliku valitseja
annaabi.ee 
