Maksude õigustatuse, eesmärkide ja maksude õiglase jaotuse selgitamiseks on kasutusel olnud palju teooriaid: 1) Ekvivalendi teooria tuleneb ühest riigi tekkimisega seotud teooriast (nn lepingu teooria Hobbes). Inimesed otsustavad rajada riigi selleks, et tagada kord ja julgeolek, hoida ära sõdasid. Riigi loomist on käsitletud lepingu sõlmimisena ja maksud on üks lepingutingimusi, mingi tasu, mida lepingu sõlmijad on otsustanud riigile maksta eelltoodud eesmärkide saavutamiseks. Ekvivalendi teooriaga sobivad kokku maksud, mida kasutatakse konkreetsete eluvaldkondade finantseerimiseks (sotsiaalmaks, pakendiaktsiis). Tegelikkuses on keeruline selgitada konkreetselt isiku poolt tasutud maksu ja selle eest saadud hüve seost ning seetõttu ei sobi antud teooria kokku ka tänapäeva maksusüsteemi olemusega maksude eest ei saa otseselt maksumaksja midagi vastu!
ustaaviga 1716. a ja ulatub koos täienduste ning lisadega kuni 1917. aastani. Kodifitseerimisel jagati nimetatud kogu 6 ossa ja osad raamatuteks järgmiselt: I osa - raamat I-IV - kõrgem administratsioon, sõjaväevalitsused II osa - raamat V-VIII - regulaararmee III osa - raamat IX-XI - irreguraalarmee IV osa - raamat XII-XVII - sõjaväeasutused V osa - raamat XVIII-XXI - sõjaväemajandus VI osa - raamat XXII-XXIV - sõjaväe kriminaal-, distsiplinaar- ja kohtuasjad. Kuigi eelltoodud 24 raamatus oli kavandatud välja anda kõik tähtsamad sõjaväelised seadusandlikud aktid, jäid mõned raamatud välja andmata ja need asendati teiste eriseaduste ning korraldustega. Analoogiliselt maavägedele oli kavandatud välja anda kodifitseeritult ka Mereväe Määruste kogu (?) kokku 5 osas 18 raamatus järgmiselt: I osa - raamat 1-2 - kõrgemad mereväevalitsused II osa - raamat 3-7 - mereväeasutused III osa - raamat 8-11 - mereväeteenistus
annaabi.ee 
